[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

ihu : ihu : ihu 'inimese keha või selle mingi piirkond, eriti lihaosa v välispind'
● vadja iho 'ihu, keha'
soome iho 'nahk; ihunahk'
isuri iho 'nahk'
Aunuse karjala iho 'nägu; välimus; põsk'
lüüdi ihot (mitm) 'nägu; nahk'
saami assi 'nahaaluskude'
? ersa jožo 'pind'
? mokša joža 'nahk'
? mäemari juž- liitsõnas južwǝt 'higi; vesivilli vedelik'
komi ež 'pind, pealmine kiht; välimine kiht v külg'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome sõna on tuletis tüvest iha.

kant : kandi : kanti 'kahe nurgi asetseva pinna ühinemisserv, tahk, külg; (teisest materjalist) ääris; ümbruskond, piirkond'; mrd 'tükk, kamakas; kärjekann'
← alamsaksa kant(e) 'nurk, äär, serv'
Hiljem võib tähendust olla mõjutanud ka saksa Kante 'serv, äär; ääris, veeris; paikkond'.

kihelkond : kihelkonna : kihelkonda 'muinaseestlaste halduslik-territoriaalne üksus; endisaegne maakiriku koguduse piirkond, ajaloolis-etnograafiliste iseärasustega ala' kihl

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
◊ kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
● liivi kū’oḑi 'õige; otsene, sirge', kū’odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

-kond : -konna : -konda (liide, mis moodustab teatud rühma või gruppi tähistavaid sõnu)
● liivi -gõnd liitsõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kunta 'ala, piirkond'
soome kunta 'vald; -kond'
Aunuse karjala -kundu sõnas heimokundu 'suguvõsa'
lüüdi -kund sõnas heimokund 'suguvõsa'
vepsa -kund '-kond'
saami -goddi sõnas bearragoddi 'perekond, leibkond'
mokša kuńďa 'sõber'
? handi χăntĭ 'hant; inimene'
mansi χōnt 'sõjavägi; sõda, lahing'
ungari had 'sõjavägi'
Soome-ugri tüvi, mis on eesti keeles säilinud vaid liitena, nt kihelkond, perekond, trobikond. Vt ka kunnatu.

kube : kubeme : kubet 'kõhu alaosa ja reie vaheline piirkond'
← alggermaani *χupiz
gooti hups 'puus'
saksa Hüfte 'puus'
inglise hip 'puus'
● vadja kupõõ, kuvõ 'puus'
soome kuve 'puus, külg; kube'
isuri kuve 'külg'
karjala kuveh 'puus, külg'

kurk2 : kurgu : kurku 'suuõõnele järgnev seedekulgla ahenenud osa'
? ← alggermaani *kwerkō
vanaislandi kverk 'lõua ja kaela vaheline piirkond'
rootsi mrd kvärk 'kael; kurk'
● liivi kurk 'kurk'
vadja kurkku 'kurk, kõri'
soome kurkku 'kurk, kõri'
lüüdi kurk 'kurk, kõri'
vepsa kurk 'kurk, kõri'
On ka arvatud, et läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ka ersa kiŕga, mrd korga 'kael; kurk' ja mokša kǝrga 'kael; kurk'.

niue : niude : niuet 'keha piirkond vöökohast allpool'
◊ nimme
● liivi ni’mmõd (mitm) 'nimme; tuharad'
vadja nivu 'niue; (mitm) niuded, ristluud'
soome nivuset (mitm) 'kube; talje, puusad'; mrd 'tagumik'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on selle tüve vasted ka soome nivoa 'punuda, põimida; ühendada, (kokku) siduda', Aunuse karjala nivuo 'vikatit varre otsa kinnitada',?vepsa vijoda 'vikatit varre otsa kinnitada' ning vadja nivele 'liiges', soome nivel 'liiges; sõlm, lüli (taimel)', Aunuse karjala nivel 'liiges; jäse; kõõlus', lüüdi ńivel 'liiges', vepsa ńiv́eleh 'liiges'. Sõnas nimme on v erandlikult muutunud m-iks ja kahekordistunud, liivi ni’mmõd on selle sõna täpne häälikuline vaste. Vt ka niverdama.

paik : paiga : paika 'ruumi, pinna, joone punkt v piirkond; katkise v kulunud koha parandamiseks v tugevdamiseks kasutatav lapp, riide-, naha- vm tükk'
← alggermaani *spaikā
rootsi mrd spaik 'sälk, sisselõige puul; kodar'
vanainglise spāca 'kodar'
vanaülemsaksa speihha 'kodar'
● liivi pāika 'koht; talu; lapp'
vadja paikka 'koht; lapp'
soome paikka 'koht; lapp'; mrd 'rätt'
isuri paikka 'koht; lapp'
Aunuse karjala paikku 'rätt; lapp; riba, siil'
lüüdi paik 'rätt; lapp; koht'
vepsa paik 'rätt; lapp; koht'
Läänemeresoome keeltes on toimunud tähenduse areng 'sälk, sisselõige' > 'teist värvi koht, laik' > 'lapp; koht'. Eesti keelest on laenatud läti mrd paikāt 'lohakalt õmblema, paikama'.

peel : peele : peelt 'külgmine puu v raampuu, mille sisse v külge on kinnitatud pulgad; puu purje kinnitamiseks (nt poom, kahvel, raa)'
● liivi pēļ 'mast'
soome pieli 'piit, leng; äär, külg; raam'
isuri peeli 'piit'
Aunuse karjala pieli 'külg, äär'
lüüdi piel 'piit'
vepsa peľ 'piit'
? mokša päľ 'teivas, post; kiil'
? ungari -fél liitsõnas ajtófél(fa) 'uksepiit'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vastete hulka on arvatud lisaks veel ka ersa peľ 'külg, pool', mokša päľ 'külg, pool', mari pel 'suund, külg, üks kahest; pool', neenetsi ṕi 'väliskülg', eenetsi pe̮d 'väljas', sölkupi po sõnas ponä 'väljas, tänaval'. Sel juhul uurali tüvi. Teise seletuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vasted saami bealli 'pool, poolik; üks paarist', ersa peľe 'kõrval, juures', mokša päľä 'kõrval, juures', mari pele 'pool, poolik; üks paarist', ? udmurdi pal 'külg; piirkond; pool, poolik', ? komi pe̮v 'pool; üks paarist', mansi pāl 'külg, pool; poolik', handi pelək 'külg, pool; poolik, pool', ungari fél 'pool, poolik, üks paarist; ligimene, sõber', feleség 'abikaasa (naine)', neenetsi ṕeľa 'poolik, tükk, osa', eenetsi pere 'pool; sugulane', nganassaani χeli̮ǝ 'pool; sugulane', sölkupi peläŋ 'pool, külg, poolik', kamassi pjel, pil, pēl 'pool, külg'. On ka arvatud, et nendes kaugemate sugulaskeelte vastetes on tüve pool1 variant. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla ka juba varakult segunenud.

piir : piiri : piiri 'eri territooriume, valdusi vms eraldav tinglik joon maastikul v kaardil; nähtuste levikut eraldav mõtteline joon'
● liivi pīr 'piir'
vadja piiri 'joon, kriips; piir; (juukse)lahk; liitekoht'
soome piiri 'ring; ringkond, valdkond; piirkond'
Aunuse karjala piirdiä 'jooni tõmmata, sirgeldada, kribida, kriimustada'
saami birra 'ümber'
ersa piŕe 'aedik, tara'
mokša peŕä 'aedik, tara'
? komi bor 'piir, peenar põllusiilude vahel'
? sölkupi püru, pȫru 'ring, rõngas'
? kamassi pjeri 'ümber'
Läänemeresoome-mordva või uurali tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka pilgeni, piri-.

raja1 : raja : raja 'piir'
← vanavene kraj 'piir; kallas; maa, riik'
vene kraj 'äär, serv; maa, piirkond, maanurk, kant'
● vadja raja 'piir; piirjoon; ääremaa, ääreala'
soome raja 'piir'
isuri raja 'piir'
Aunuse karjala raja 'piir; äär, piirjoon'
lüüdi raja 'piir'
? vepsa rajagod 'pilvede vahekohad'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Vt ka raja2.

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
◊ randal
← balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
← algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
● liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.

ruum : ruumi : ruumi 'see kolmemõõtmeline ja lõputu, kus kõik eksisteeriv paikneb ja toimub; mingi ala, piirkond; hoone vm sisemus v selle sisemuse vaheseintega eraldatud osa; millegi v kellegi kuhugi mahtumiseks piisav vaba koht; maht'
← alamsaksa rūm 'ruum, koht, lage väli'
Eesti keelest on laenatud vadja ruumi 'koht; ruum'.

rõõne : rõõne : rõõnet mrd 'vööt, jutt, viir'
On arvatud, et võib olla murdetüve rõun 'kink, põndak' variant. Viimati nimetatu on balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu briauna 'kant, rant, serv', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome reuna 'serv, äär, perv, veer', isuri reuna 'serv, äär, perv, veer', Aunuse karjala reunu 'serv, äär, perv, veer', lüüdi reun, ŕeun 'serv, äär, perv, veer' ja vepsa ŕüun 'serv, äär; silmapiir; kant, piirkond'.

saps : sapsu : sapsu 'looma, eriti hobuse eesjala ülemine, õlavarrelihase piirkond'
● liivi saps 'tüür'
vadja sapsu 'hobuse eesjala õlavarrelihase piirkond'
soome mrd sapsa, sapsu 'hobuse abaluu lihas; kirve tera ja pea vahel olev osa'
isuri sapso 'looma jala ülaosa', sapsu '(sea)sink'
karjala sapso, sapsi 'looma abaluu, saps; kirve laba', säpsü 'looma abaluu, abaluu v ristluu lihas; inimese rind v süda'
Läänemeresoome tüvi.

süda : südame : südant 'ringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma'
◊ söandama,südi
● liivi sidām 'süda'
vadja süä 'süda; südamik; kurjus, viha'
soome sydän 'süda'
isuri süän 'süda, kõhu piirkond'
Aunuse karjala süväin 'sisemus; täidis; süda; kõht'
lüüdi šüdäin 'sisemus, sisu; kõige puhtam, ropsitud lina; piruka täidis'
vepsa südam 'sisemus; sisikond; süda'
saami čađa 'läbi, kaudu; läbinisti'
ersa śeďej 'süda'
mokša śeďi 'süda'
mari šüm 'süda; meel'
udmurdi śulem 'süda; sisim, põhiline; lülipuit'
komi śe̮le̮m 'süda'
handi sä̆m 'süda'
mansi sim 'süda'
ungari szív 'süda'
neenetsi śejᵊ 'süda'
eenetsi sεj 'süda'
nganassaani sǝǝ 'süda'
sölkupi sīćǝ 'süda'
kamassi sī 'süda'
matori keje 'süda'
Uurali tüvi. Vt ka süüme.

süri : sürja : sürja mrd 'küngas'
? ← balti *sturja-
leedu stūrys 'nurk, kant; serv'
läti stūris 'nurk, kant; serv; paikkond'
● vadja sürjä 'nõmm', sürjü 'soosaar'
soome syrjä 'serv; külg'; mrd 'kõrgem koht maastikul, maakitsus; kangapoom'
isuri sürjä 'kangapoom; külg, serv', sürjü 'kõrgem koht madala maastiku keskel'
karjala sürjä 'kangapoom; külg, serv; kõrvaline koht'
lüüdi šurď, sürď(e͔) 'kangapoom'
vepsa sürj 'kangapoom'
Tüve vasted võivad olla ka ersa čiŕe 'kallas; äär, serv; piirkond', mokša šiŕä 'külg, äär, serv; kauge, kõrvaline', mari šör 'külg, pool, serv; piir, äär; piirkond'. Vt ka sürjutama.