[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

kull : kulli : kulli 'röövlind; jooksumäng'; mrd '(kala)kajakas'
kula2
liivi kuļļ 'kull'
vadja kulli 'kull; isasloom; kult'
soome kulli 'suguti, peenis'; mrd 'koovitaja'
Aunuse karjala kuľľi 'koovitaja'
Läänemeresoome tüvi. Soome keeles on toimunud tähendusmuutus lind > suguti. Vt ka kult.

kürb : kürva : kürba 'suguti, peenis'
kirderanniku kürbä
vadja tšürpä 'kürb'
soome kyrpä 'kürb'
isuri kürbä 'kürb'
Aunuse karjala kürbü 'kürb'
lüüdi kürb 'kürb'
Läänemeresoome tüvi.

mulk2 : mulgu : mulku 'läbiv auk, avaus; rõhtlattidega suletav avaus taras'
liivi mulk 'läbikäiguava taras, värav'
soome mulkku 'värav'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüve vasted võivad olla ka vadja mulkku 'peenis', soome mulkku 'peenis', isuri mulkku 'peenis', Aunuse karjala mulkku 'mehe v isaslooma suguelund, munand; kalamari, kala munasari', vepsa muu̯kūńe 'munandikott'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Mulk 'rõhtlattidega suletav avaus taras' ja võib-olla ka läti mrd mulka 'lattidega avaus taras; madalam koht aiast üle käimiseks'.

muna : muna : muna 'valminud munarakk koos seda ümbritsevate kestadega; kodulindude muna; miski ovaalne, ümmargune v kerajas'
munn
liivi munā 'muna; munand'
vadja muna 'muna; kartul; munand; paise, mull'
soome muna 'muna; munand'
isuri muna 'muna; munand; kühm, tomp'
Aunuse karjala muna (mitm) 'munand; muna'
lüüdi muna 'peenis'
vepsa muna 'muna'
saami manni, monni 'muna'
ersa mona 'munand'
mokša mona 'munand'
mari muno 'muna; (putuka) vastne, tõuk'
handi muṇ, mǫṇ 'peenis; munand'
mansi mōn 'munand', muŋi 'muna; munand'
ungari mony 'muna; munand; peenis'
eenetsi mona 'muna'
nganassaani mǝnu 'muna'
sölkupi manǝ 'peenis'
kamassi muńə̑j, muńuj 'muna'
Uurali tüvi. munn on tüvevariant, kus n on reeglipäratult pikenenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd munnit (mitm) 'mehe suguelundid' ja läti mrd munni (mitm) 'mehe suguelundid' (← munn).

munn : munni : munni 'mehe suguti, peenis' muna

nolk : nolgi : nolki 'poisike, liiga noor mees; noor loom; täiskasvamata alamõõduline kala'
nolgus
soome nolkki 'poisike, liiga noor mees'; van srmt 'peenis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåḷk 'poisinolk, jultunud mees v poiss', nålk 'meduus, millimallikas'.

nunnu : nunnu : nunnut 'kena ja armas olend v ese'; mrd 'väike olend v ese; väike puunõu'
liivi ņūņa '(tütarlapse) rinnanibu'
soome nunnu 'nisa; lill'; mrd 'lutt'
Aunuse karjala ńuńńu 'peenis'
Lastekeelne läänemeresoome tüvi. Võib olla eri keeltes rööpselt kujunenud. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on lüüdi ńüńü 'peenis' ja vepsa ńüńa 'poisi peenis'.

pint : pinda : pinta 'koot'; mrd 'nooda hark'
On arvatud, et võib olla laenatud alamsaksa või saksa keelest, ← alamsaksa pint 'peenis' või ← saksa Pint 'peenis'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pint 'liikuva osaga viljapeksuriist'.

tila : tila : tila 'valamistoru; renn, renniga pulk; kella kõra'; mrd 'jääpurikas'
?algskandinaavia
rootsi mrd dele, dila 'sarve sisemus; lapse imemissarv; vorstitoppimissarv', dile, del 'udar'
liivi tilā 'väike toru, renn; poisi peenis'
soome mrd tila 'lapse imemissarv, sarvest lutt'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Tille 'teatud lehter; õõnes toru; kastekannu tila', eestirootsi till liitsõnas is-till 'jääpurikas' ja läti mrd tilēns 'jääpurikas'. Vt ka till2.

till2 : tilli : tilli 'peenis'
soome mrd tilli 'peenis; väikese poisi munandid'
On oletatud, et sama tüvi mis murdelistes linnunimetustes till, tillutaja, tillutis, tilder. Läänemeresoome keeltes on näiteid linnunimetuste muutumisest eufemistlikeks suguelundite nimetusteks, nt kull. Teisalt on peetud variandiks tüvest tila, mil on vanemas murdekeeles registreeritud tähendus 'väikese poisi peenis'.

tobi : tobi : tobi 'väike lühike piip, piibunosu'; mrd 'tömp; peenis'
soome mrd topikka 'jupp, tükk', topikko 'rohmakas, viimistlemata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas tobu. Lähedane tüvi on nt sõnas töbi. Vt ka topakas ja topp1.

türa : türa : türa 'peenis'
liivi tirā 'peenis'
vadja türä 'peenis'
soome tyrä 'song'; mrd 'peenis; munandikott'; van 'nõidus, nõia lastud „laeng“, nõianool'
isuri türä 'peenis'
Aunuse karjala türä 'song; (hrl mitm) munandid, mehe või isaslooma suguelundid'
lüüdi ťürä 'song; (mitm) mehe suguelundid'
Läänemeresoome tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur