[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

piit : piida : piita 'raam, milles paikneb uks v aken, leng; paadi ühest pardast teise ulatuv istelaud, sõudepink'
← algskandinaavia
islandi biti 'põikpuu'
norra bite 'põikpuu'
eestirootsi bita 'tugevdav põiklaud paadi keskel'
● liivi pīţ 'puust klamber'
vadja piitta 'tala, ristpuu; ratta pöid'
soome mrd piitta 'ristpuu, tugipuu; sõudepink; kuivatustala; painik'
isuri piitta 'sõudepink'

tombak : tombaku : tombakut 'leevike'
○ toombak, tumbak, tumbah, tumpah
◊ paap
← alamsaksa dompappe 'toompreester; leevike'
Laenuallikas on liitsõna, dom 'toomkirik, peakirik; toomkapiitel' + pa(p)pe 'vaimulik'. Linnunimetus on metafoorne: leevikese punane rinnasulestik on meenutanud toompreestri rüüd. Laen on muganemisel rahvaetümoloogiliselt moonutatud. Vanemast murdekeelest on registreeritud ka laenuallikale lähemaid variante toompapp, toompaap. paap on laenu lühenenud variant, milles on säilinud ainult liitsõna järelkomponent. Laenuallikaks oleva liitsõna esikomponent on ka eraldi laenatud, toom2.

toom2 : toomi : toomi '(hrl piiskoplik) peakirik'
← alamsaksa dōm 'toom(kirik), peakirik, piiskopikirik; toomkapiitel'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina domus 'maja; perekond; majapidamine; kodumaa; kirik'. Alamsaksa keelest on laenatud ka liitsõna, milles on sama tüvi, tombak.

õevane : õevase : õevast 'oivaline'
● ? soome oiva 'oivaline, suurepärane'
? Aunuse karjala oivalleh 'korralikult, hästi'
? lüüdi oivaľľińe 'oivaline, võrratu, õige'
? saami oaivi 'pea'
? mokša mrd ujf́ťǝms 'algama, alustama'
? mari βuj 'pea; pealik, ülemus, juht'
? neenetsi ŋæwa 'pea'
? eenetsi eba 'pea'
? nganassaani ŋoibuo 'pea'
? matori ajbaj 'esimene'
Võib olla uurali tüvi. Uurali tüve esialgne tähendus on ilmselt olnud 'pea'. Vt ka oivaline ja oim.