[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

att : atu : attu 'Hiiu naise endisaegne kotjas peakate'; mrd 'kaabu, müts'
alggermaani *χattu-z
algskandinaavia *hattuR
vanaislandi hattr, hǫttr 'kübar, kaabu; kapuuts'
vanarootsi hatter 'kübar, kaabu; kapuuts'
rootsi hatt 'kübar, kaabu; kate'
vadja hattu 'müts, talvemüts'
soome hattu 'kübar, kaabu; müts'
isuri hattu 'kaabu; peakate'
Aunuse karjala hattu 'auna pealmine vihk'; van 'müts'
lüüdi hatt 'õlgadeni ulatuv peakate kaitseks sääskede eest; viljahaki pealmine vihk; kuhja kate'
Germaani või noorem laen, täpset laenamisaega ei saa kindlaks määrata. Murretes on eri laenukihistusi, nt Hiiumaa i-tüveline variant att : ati võib olla laenatud eestirootsi murdest, ← eestirootsi hatt 'naiste peakate'. Kirderannikumurrete sõna hattu 'müts' võib olla mõjutanud soome keel.

ihu : ihu : ihu 'inimese keha või selle mingi piirkond, eriti lihaosa v välispind'
vadja iho 'ihu, keha'
soome iho 'nahk; ihunahk'
isuri iho 'nahk'
Aunuse karjala iho 'nägu; välimus; põsk'
lüüdi ihot (mitm) 'nägu; nahk'
saami assi 'nahaaluskude'
? ersa jožo 'pind'
? mokša joža 'nahk'
? mäemari juž- liitsõnas južwǝt 'higi; vesivilli vedelik'
komi 'pind, pealmine kiht; välimine kiht v külg'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome sõna on tuletis tüvest iha.

jäse : jäseme : jäset 'üks põhiliselt liikumiselundeina talitlevatest looma keha külgmistest paarilistest jätketest'
vadja jäsen 'liiges'
soome jäsen 'jäse, kehaliige; liige'
isuri jäsen 'liiges'
karjala jäsen 'jõud, energia'
ersa eźńe 'liiges, lüli; sõlm, lehe kinnituskoht taimedel'
mokša äźńä 'liiges; jäse'
mari jə̑žə̑ŋ 'liiges; varrelüli'
udmurdi joz 'lüli; osa', jozvi 'liiges'
komi je̮z 'inimesed, rahvas', je̮zvi 'liiges'
Läänemeresoome-permi tüvi.

kamar : kamara : kamarat 'rohttaimede maapinnaligidane osa koos pealmise mullakihiga; sealiha naha- ja selle ligidane lihakiht'; mrd 'seisvale veele tekkiv (roheline) kord; kinnikasvava veekogu õõtsuv pealispind'
liivi kamār 'kõva pinnakiht, maapind; kinnikasvava veekogu pealiskiht; seakamar'
soome kamara 'kõva pinnakiht, maapind; seanahk'
? mari kom 'koor, pind; (raamatu)kaaned; tupp'
? udmurdi kumeľ 'niine pealmine kiht'
? komi komi̮ľ 'koor, kest'
? läänemansi kamtul liitsõnas nē̮rkamtul 'pähklikoored'
? ungari hámlik 'kooruma, ketendama'
? neenetsi śāwᵊ 'soomus'
? nganassaani kamu 'soomus'
? sölkupi k͔ām 'soomus'
? kamassi kåm 'soomus'
? matori käbti 'soomus'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Läänemeresoome keeltes on tüvele lisatud r(a)-liide.

kõld : kõlla : kõlda 'õhuke nahk, kile'
● ? soome mrd kelsi 'pealmine kiht, koor'
Tüve vaste võib olla ka soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk', ühtlasi võib olla tüve kild2 variant.

labu : labu : labu 'heinasaad'
vadja lappu, lapussi 'kraasitäis (heiet), heiderull'
soome mrd lapo 'hangutäis heina; väike heinasaad'
isuri labo, lavo 'heinahunnik'
Aunuse karjala labeh, laboh 'kraasitud villatopp; pealmine vajunud heinakiht'
lüüdi labeh 'lame (villa-, kraasitud villa, heina)hunnik'
vepsa labode̮h 'virn, patakas, kiht'
Võib olla laba või lappama tüve tuletis.

lagi : lae : lage 'ruumi ülemine sisepind; ülemine v pealmine osa'
alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varikatus kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varikatus kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
liivi laggõz 'palk, katuse v lae osa', laggõd (mitm) 'lagi, katus'
vadja latši 'lagi'
soome laki 'lagi'
isuri lagi 'lagi'
Aunuse karjala lagi 'lagi; (ahju) võlv'
lüüdi lagi 'lagi'
vepsa lagi 'lagi'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lakk1.

lüli : lüli : lüli 'järk, osa; ahela v keti rõngas; puu tumedam kõvem osa'
liivi liļ, ļ 'kõveraks kasvanud puu pealmine osa, peamiselt männil ja kuusel'
vadja lülü 'tihenenud ja kõvenenud puusüü; lülipuiduline'
soome lyly 'lülipuit; liuglemissuusk'
isuri lülü 'kõveraks kasvanud puu; kõvera otsaga teivas'
Aunuse karjala ľüľü 'lüli(puu); kõverdunud'
lüüdi lülü 'puupahk; vibupüssi kaar (tugevast kadakast)'
vepsa ľüľu 'lüli(puu)'
komi lole̮d 'kõva, lülipuidust', mrd 'lüli(puu), puu kõveruse kõva pool'
handi lä̆l, ᴧăᴧ 'lüli(puu)'
Soome-ugri tüvi.

pind1 : pinna : pinda 'eseme, olendi vm väliskiht, pealmine kiht; maakamar; alus, põhi, jalgealune; vedeliku v vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht; pindala, ala (suuruselt)'
alggermaani *spinda-
vanainglise spind 'pekk, rasv'
alamsaksa spint 'maltspuit'
saksa mrd Spint 'pekk, rasv; maltspuit'
liivi pīnda 'väline kiht; maltspuit'
vadja pinta 'pind, pindmine osa, pinnasekiht'
soome pinta 'pind'; mrd 'maltspuit; (sea) pekk, (hülge) nahk ja selle all olev rasvakiht'
isuri pinda 'pind'
Aunuse karjala pindu 'pind; maltspuit; keha, ihu, nahk'
lüüdi pint(e͔) '(puutüve, vee) pind; (looma) nahk'
vepsa pind 'maltspuit; männilatt, millest tehakse korvide jaoks laaste; (vee) pind'
Vt ka pind2.

toht : tohu : tohtu 'kasekoore pealmine korgistunud valgete kihtidena eraldatav osa'
lõunaeesti tooh
toosel
balti
leedu tošis 'toht'
läti tāss 'toht'
liivi oigõz '(lahtine) toht'
vadja toho 'toht'
soome tuohi 'toht'
isuri toohi 'toht'
Aunuse karjala tuohi 'toht'
lüüdi tuoh(i) 'toht'
vepsa toh́ 'toht'
h järel on lisahäälik t tekkinud astmevahelduslike sõnade analoogial. Murretes esinevad ka selle häälikuta tüvevariandid tohi, toho, tooh. toosel on alalütleva vorm tuletisest toos (< *toohus), mis on tähendanud tohust valmistatud valgusallikat.

ultus : ultuse : ultust 'hargnematu kangaserv'; mrd 'muster, kiri'
soome hulpi(l)o 'ultus'
isuri hulpelo 'ultus'
Aunuse karjala hurbilo 'ultus'
lüüdi hurbilo 'ultus; jalanõu pealise alla käänatav osa'
vepsa huľbe, huľbol 'ultus'
? Lule saami sål 'rinnalapi siseküljel olev väike tasku'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keeles on konsonantühend reeglipäratult muutunud. Murdeti esineb ka sugulaskeeltele häälikuliselt lähedasemaid variante, nt hulbõ, ulpus, ulptus, ulbus.

verme : verme : vermet 'verine triip, vorp'
vermima
● ? soome mrd vermen 'marrasnahk, pealmine õhuke kiht; (mitm) õhuke, kehv riie v riietus'
On arvatud, et sõna on tuletis tüvest veri. Teisalt on peetud indoiraani laenuks, allikaks tüvi, mille vaste on nt vanaindia várman- 'kaitserüü; kaitserajatis', on arvatud, et samast tüvest on laenatud ka varmas.

üle 'millegi pealispinda mööda v selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele'
üldine, üldse, üli-, üllitama
liivi iļ 'üle; jooksul; eest'
vadja ülees 'üles, ülespoole'; üli 'üle, üleni'
soome ylä- 'üla-'; yli 'üle'
isuri ülä- 'üla-'; ülös, üllää 'üles'
Aunuse karjala üli 'üle, läbi'; ülen 'väga'
lüüdi ülen 'väga, liiga'; ülähän 'üleval'
vepsa üläh 'ülaosa'; ülez 'üles'
saami allin 'üleval, kõrgel'
ersa veľďe 'kaudu, abil'
mokša veľďä 'tõttu; abil; järgi'
mäemari βǝl- 'üleval, üles'
udmurdi vi̮l 'pind, pealmine osa; pealmine'
komi vi̮le̮ 'peale; üles'
? mansi alγa 'vastuvoolu, ülesvoolu'
neenetsi ńi 'peale'
eenetsi ńi 'peale'
nganassaani ńi 'peale'
sölkupi innä 'üles; peale'
kamassi nigində 'peale; üles'
Uurali tüvi. üllitama on 1920. aastatel kirjakeeles loodud reeglipäratu tüvemuutusega tuletis. Vt ka ülbe, üllas, üllatama, ürp.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur