[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

elevant : elevandi : elevanti 'nüüdisaja suurim maismaaloom pika londi ja suurte võhkadega (Elephas, Loxodonta)'
← alamsaksa elefant 'elevant'
← saksa Elefant 'elevant'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina elephas, elephans 'elevant', elephantus 'elevant; elevandiluu', vanakreeka eléphas 'elevant'.

humal : humala : humalat 'õlle valmistamisel kasutatav taim (Humulus lupulus)'
← alggermaani *χumalan-
rootsi humle 'humal'
norra humle 'humal'
islandi humall 'humal'
● liivi umāl 'humal'
vadja umala 'humal'
soome humala 'humal; joove'
isuri hummaala 'humal; joove'
Aunuse karjala humal 'joove'
lüüdi humal 'joove'
vepsa humal 'humal; joove'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on turgi päritolu. Selle vasted on nt tatari qolmaq 'humal', tšuvaši χǝ̑mla 'humal'. Turgi tüvi on slaavi algkeele vahendusel jõudnud germaani algkeelde. Otse turgi keeltest on tüvi laenatud mitmesse kaugemasse sugulaskeelde, nt ungari komló 'humal' ja mari umla 'humal'.

juut : juudi : juuti 'vanaheebrea rahvast lähtunud laialipillatult paljudes maades elav rahvaste rühm'
← alamsaksa jude 'juut'

kaamel : kaameli : kaamelit 'ühe v kahe küüruga kandeloom (Camelus)'
○ kamel, kammel, kammeljas
← alamsaksa kamēl 'kaamel'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud loomanimetus pärineb algselt araabia või heebrea keelest, ← araabia ğamal, heebrea gamal 'kaamel'. Loomaga tutvuti piibli kaudu.

kaart : kaardi : kaarti 'eriotstarbeline paksemast paberist vm materjalist ristkülikukujuline leheke; selline leheke (sageli pildiga) posti teel saatmiseks ja kirjalike teadete edastamiseks; maapinna vähendatud ja üldistatud tasapinnaline kujutis'
○ kaard
← alamsaksa karde, karte 'kaart'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina charta 'papüürusleht', vanakreeka chártēs 'papüürusleht; kirjutis'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kāṭ 'maakaart; postkaart, mängukaart'.

kaljas : kaljase : kaljast 'kahemastiline kahvelkuunar'
← hollandi galjas 'kaljas'
← saksa Galeasse, van Galeas, Gallias 'kaljas'
← rootsi galeas 'kaljas'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Paljudes keeltes levinud merendustermin pärineb algselt itaalia keelest, ← itaalia galeazza 'suur galeer'. Tõenäoliselt oli sõna kasutusel ka alamsaksa keeles, kuid selle kohta kindlad andmed puuduvad. Kaljased hakkasid levima uusajal, seega keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

kanep : kanepi : kanepit 'kiu- ja õlitaim (Cannabis sativa)'
← läti kaņepe 'kanep'
Meile läti keelest laenatud taimenimetus on omalaadne paljudes keeltes tuntud rändsõna, nt vanakreeka kánnabis, vene konopljá, saksa Hanf, rootsi hampa, gruusia k’anap̒i, armeenia kanap̒, pärsia kanab, sumeri kunibu. Erinevatest allikatest on tüvi laenatud ka paljudesse soome-ugri keeltesse, nt soome hamppu, ersa kańśť, mokša kańf, mari kə̑ńe, udmurdi kenem 'kanepiseeme, -tera', komi ke̮n liitsõnas ke̮ntuś 'kanepiseeme'. Eesti keelest on laenatud vadja kańiva, kańivo, kanevo 'kanep' ning isuri kaneppi 'kanep'.

keiser : keisri : keisrit 'meessoost valitseja kõrgeim tiitel mõnes monarhistlikus riigis, seda tiitlit kandev isik'
○ keidser, köiser, kööser
← alamsaksa keiser 'keiser'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, Julius Caesari isikunimest.

kindral : kindrali : kindralit 'teatud kõrge sõjaväeline auaste; vastavas auastmes sõjaväelane; range korraga mungaordu, usuühingu vms juht'
○ kinneral, kinderal, kinral, kendral
← rootsi general 'kindral'
← saksa General 'kindral; (katoliikliku ordu) ülemvaimulik'
Tõenäolisemalt on sõna laenatud rootsi keelest, sest 17. sajandil, kui Eesti ala kuulus Rootsi riigile, oli sõna rootsi keeles sõjaväelise auastmena kasutusel. Algselt pärineb see paljudes keeltes tuntud sõna ladina keelest, ← ladina generalis 'liigiomane; ühine, üldine; avalik'.

kips : kipsi : kipsi 'mineraal, vett sisaldav kaltsiumsulfaat; sellest kivimist kuumutamisel saadav jahujas aine, mis veega tainaks segatuna ruttu tardub'
← saksa Gips 'kips'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna lähtub kreeka keelest, ← vanakreeka gýpsos 'kips, kriit'.

komet : kometi : kometit kõnek 'jant', tembutamine', nali'; van 'näitemäng'
← saksa Komödie 'komöödia'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt kreeka keelest, ← vanakreeka kōmōdía 'etendus; komöödia'. Sama tüvi on laenatud ka sõnas komejant.

kork : korgi : korki 'korgitamme koorest saadav materjal; pudeli sulgemisvahend'
← saksa Kork 'kork'
Paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina cortex '(puu)koor, kork'. Saksa keelest on laenatud ka sama tüve sisaldav liitsõna, korgitser.

kriit : kriidi : kriiti 'peamiselt kaltsiidist koosnev poolkõva valge v valkjas setend'
← alamsaksa krite 'kriit'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina crēta 'valge savi (Kreeta saarelt), kriit'.

kroon : krooni : krooni 'valitseja võimu tähistav väärismetallist võrukujuline sakkidega peaehe'
← alamsaksa krōne 'kroon'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← vanakreeka korṓnē 'kõver või painutatud ese; kroon'.

kummel : kummeli : kummelit 'teeservadel, põldudel ja õuedel kasvav sulgjaguste lehtedega lõhnav korvõieline rohttaim (Chamomilla)'
○ kammel, kaamel, kommel, kumel
← saksa Kamille 'kummel'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← chamaímēlon 'kummel' ( chamaí 'maas kasvav' + mēlon 'õun').

kummi : kummi : kummit 'kautšuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal'
◊ kumm2
← alamsaksa gummi 'kleepiv taimemahl v puuvaik, mida kasutatakse ravimina'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt vanaegiptuse keelest, ← qmyt 'kummivaik'.

kurk1 : kurgi : kurki 'lamanduvate, köitraagudega varre ja roheliste v kollakasroheliste piklike viljadega köögiviljakultuur (Cucumis sativus)'
← saksa Gurke 'kurk'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← keskkreeka ágovros 'toores'.

kurv : kurvi : kurvi 'käänukoht, käänak; kõver, kõverjoon'
○ kurve
← saksa Kurve 'kõverjoon; kurv, käänak'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina curvus, curva, curvum 'kõver, kaarjas'.

kutsar : kutsari : kutsarit 'elukutseline hobusõiduki juht'
← saksa Kutscher 'kutsar'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ungari keelest, kus Kocsi küla ja valla järgi hakati nimetama teatud tüüpi vankreid.

kuup : kuubi : kuupi 'korrapärane kuustahukas'
← saksa Kubus 'täring'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt vanakreeka keelest, ← vanakreeka kýbos 'täring'. Tuletis kuubik võib samuti olla laenatud, kas saksa keelest, ← saksa Kubik- 'kuup-', või vene keelest, ← vene kúbik 'kuup, kuubik'.

käru : käru : käru 'veetav v eeslükatav ühe v mitme rattaga väike vankrike'
← vanarootsi kärra 'käru'
● liivi kärrõd (mitm) 'käru'
soome kärry 'käru'
isuri kärrid (mitm) 'käru'
lüüdi käri 'käru'
Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Meile vanarootsi keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina carrus 'vanker'.

lagrits : lagritsa : lagritsat 'magusjuurest saadav magusaine'
← saksa Lakritze(n) 'lagritsapõõsas'
Meile saksa laenuna jõudnud, paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka glykýrrhiza 'magus juur'.

latern : laterna : laternat 'tuule- ja vihmakindel valgusti'
○ later, laterm(u)
← saksa Laterne 'latern'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina lanterna, lāterna 'latern, lamp', vanakreeka lamptḗr 'latern, lamp'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi latt, lattär 'latern' (← murdevariant later).

lilla : lilla : lillat 'punasinine, (hele)violett'
← saksa lila 'lilla'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit pärsia keelest ja jõudnud Lääne-Euroopasse araabia keele vahendusel, araabia līlāk 'sirel', pärsia līlak, nīlak 'sinakas'.

lõvi2 : lõvi : lõvi 'peamiselt Aafrika savannides ja poolkõrbetes elutsev suur pruunikaskollane kaslane (Panthera leo)'
◊ lõu-
← alamsaksa louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina leo 'lõvi', vanakreeka léōn 'lõvi'.

mantel : mantli : mantlit 'mitmesuguse kuju ja tegumoega ülerõivas; väliskest, ümbris'
← alamsaksa mantel 'mantel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina mantellum, mantelum 'kate, tekk, vaip'.

masin : masina : masinat 'inimeste kehalist v vaimset tööd kergendav ja tõhustav seade v seadmete kogum'; kõnek 'auto (v mootorratas)'
← saksa Maschine 'masin; lennuk'
Uuem tähendus 'auto ' on laenatud vene keelest, ← vene mašína 'masin, seade; auto'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina machina 'mehhanism, ehitus, konstruktsioon; masin, vahend', vanakreeka mēchanḗ 'tööriist, seadeldis, vahend'.

matt2 : mati : matti '(vaibataoline) kate jalgade pühkimiseks, lamamiseks vm'
← alamsaksa matte 'õlgedest v vitstest punutud kate, vaip'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on Euroopa keeltesse laenatud ladina keelest, ← ladina matta 'taimedest punutud matt'.

meie : meie : meid (mitmuse 1. isiku asesõna)
◊ me
● liivi meg 'meie'
vadja möö 'meie'
soome me 'meie'
isuri möö 'meie'
Aunuse karjala müö 'meie'
lüüdi müö 'meie'
vepsa mii̯ 'meie'
saami mii 'meie'
ersa miń 'meie'
mokša miń 'meie'
mari me 'meie'
udmurdi mi 'meie'
komi mi 'meie'
handi muŋ 'meie (mitm)', min 'meie (kaks)'
mansi mēn 'meie (kaks)'
ungari mi 'meie'
neenetsi mańaʔ 'meie (mitm)', mańi’ 'meie (kaks)'
nganassaani mi̮ŋ 'meie (mitm)', mī 'meie (kaks)'
sölkupi me, mē 'meie'
kamassi miʔ 'meie (mitm)', mište 'meie (kaks)'
matori menďa, mende 'meie'
Uurali tüvi. Vastetes on palju muutusi, mis ei ole reeglipärased, kuid mis on lühikestes ja sagedastes asesõnades tavapärased. Paljudes keeltes võib mitmusliku asesõna tüvega olla segunenud kunagise duaali ehk kaksuse tüvi, mida tänapäeval neis keeltes ei ole. me on algsem sõnakuju, meie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *meiδen.

moorlane : moorlase : moorlast van 'musta- v tõmmunahaline'
← alamsaksa morian, mōr 'maur; neeger'
← saksa Mohr van 'maur'; kõnek 'mooramees, neeger'
Paljudes keeltes tuntud, meile saksa keelest laenatud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina Mauri 'maurid, moorlased, Mauritaania elanikud'. Laenatud võib olla ka tüve rootsi vaste, murjan.

munk : munga : munka 'usulistel põhjustel maailmast tagasitõmbunult üksiklasena v kloostri kogukonnas mungatõotuse järgi elav mees'
← alamsaksa mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'munk'
← rootsi munk 'munk'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina monachus 'munk', vanakreeka monachós 'munk'. Vt ka muuk2.