[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hame : hame : hamet mrd 'särk; vanaaegne seelik; rätik'
○ lõunaeesti hamõh
← alggermaani *χami-z
vanaislandi hamr 'kest, kuju; kaitsevaim'
norra ham 'nahk'
alamsaksa ham 'kate, kest; päramised'
● liivi a’m 'seelik; kuub'
vadja amõ 'endisaegne pikk villane pihtseelikutaoline rõivas'
soome hame 'seelik; kleit'
isuri hame 'seelik; kleit'
karjala hameh 'seelik; kleit'

kaame : kaame : kaamet 'surnukahvatu; jube, õudne'
← soome kaamea 'õudne, kole'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On andmeid, et tüvi on olnud ligilähedases tähenduses tuntud ka saarte murdes: kaam 'vaikne, kahvatu', kaame 'kahvatu, hallikas'. Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka kamul.

lake : lakke : laket 'vedel söök; vesine v lahja toit v jook' lakkuma

lame : lameda : lamedat 'tasane, suuremate kõrgenditeta (ja süvenditeta)' lamama

pahe : pahe : pahet 'moraalselt taunitav omadus inimeste juures v ilming ühiskonnas; paha asi, nõrk külg, halb tendents, viga, puudus'
← soome pahe 'pahe, halb komme'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud tüvest paha. Laenatud on ka tuletis paheline, ← soome paheellinen 'paheline, liiderlik, siivutu'.

pakal : pakla : pakalt mrd 'takk'
← läti pakulas (mitm) 'takud'

pakane : pakase : pakast 'suurte miinuskraadidega õhutemperatuur, (kõva) külm'
● ? liivi pakānd 'kiiresti; varsti', pakāndi 'äkiline, äge, raevukas'
vadja pakkain, pakkan 'pakane; (kerge) külm, öökülm'
soome pakkanen 'pakane'
isuri pakkain 'pakane'
Aunuse karjala pakkaine 'pakane'
lüüdi pakaińe 'pakane'
vepsa pakaińe, pake͔ińe 'pakane'
? saami báhkas 'kuum õhk; kuumus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas pakatama. Liivi ja saami vasteid peetakse ebakindlaks tähenduserinevuste tõttu.

pakk1 : paki : pakki 'paberisse, kilesse, riidesse vm pakitud kaup, ese(med) (koos pakendiga)'
← alamsaksa pack(e) 'pakk, komps'
Samatüveline tegusõna pakkima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa packen 'pakkima'.

pakk2 : paki : pakki 'millestki tulvil olek'; kõnek 'rutt'
◊ pakiline, pakitsema, pakkuma
● liivi pak 'sööma sundida'
vadja pakko 'sundus, vajadus'
soome pakko 'sundus, kohustus, vajadus'
isuri pakko 'sundus, kohustus, vajadus'
karjala pakko 'sundus, kohustus, vajadus; vältimatus; valu'
lüüdi pakottada 'valutada, pakitseda, kipitada'
vepsa pakutada 'valutada, pakitseda'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnades pakatama ja/või pakk4.

pakk3 : paki : pakki 'pardast pardani ulatuv (üla)teki kõrgem osa laeva vööris'
← alamsaksa back 'pakk, laevateki kõrgem osa'
← rootsi back 'pakk, vöörtekk'

pakk4 : paku : pakku 'jämeda laasitud puutüve otsast saetud (lühem) tükk'
● vadja pakko '(puu-, raie)pakk; plokk, palgipakk; pakktaru, mesipuu'
soome pakko 'jalal pehkinud puu, pehkinud aiaroika jupp, känd'
isuri pakko 'puupakk'
On arvatud, et kui sõna algtähendus on olnud 'tükk, lõhandik, (kuivusest) lõhenenud puu', võib olla sama tüvi mis sõnades pakatama ja/või pakk2. Teise seletuse järgi võib tüvi olla germaani laen, ← alggermaani *spaka-, *spakō, mille tütarkeelte vasted on nt keskhollandi spāke, spaecke 'latt, vai; pakk', hollandi spaak 'pulk', alamsaksa spāke 'pulk', vanaülemsaksa spahha, spahho 'raag, vitsakimp'.

paks : paksu : paksu 'suhteliselt suure ristlõikepinnaga; täidlane, tüse; tihe; püdel, puderjas'
← algindoiraani *badzu-
vanaindia bahú- 'palju, suur, paks'
● vadja paksu 'lihav, jäme; rase'
soome paksu 'jäme; tihe; tuhm, kõlatu'
isuri paksu 'paks; püdel; rase; rikas'
karjala paksu 'jäme; priske, tugev; rase'
lüüdi puaks 'tihe'
vepsa paks 'tihe'

pale : palge ~ pale : palet (hrl mitm) 'põsk; nägu; külgmine osa, nt rangide sisekülje polster, kirve laba'
← alggermaani *balǥiz
gooti balgs 'nahkkott'
vanaislandi belgr 'nahkkott; lõõts; kõht'
saksa Balg '(toores) looma- (v linnu)nahk; lõõts; marakratt, põngerjas; kaun'
● liivi palg 'põsk, nägu', pāļgaz 'rangipadi'
vadja palgõ 'rangipale, -padi', palko 'kaun; vorp, vill, arm'
soome palje 'lõõts', palko 'kaun'
isuri pale 'rangipale, -padi', palgo 'kaun; piklik kõrgem arm, vorp'
Aunuse karjala palgeh 'sepalõõts', palgo 'kaun'
lüüdi palgiš 'lõõts', palg '(herne)kaun'
vepsa paugiž, pougiž 'sepalõõts', paug, poug 'kaun'
Kirderannikumurrete palg 'kaun' võib olla laenatud soome keelest.

palm : palmi : palmi 'igihaljas troopika- ja subtroopikataim, hrl sirgetüveline puu lehvikutaoliselt asetsevate suurte sulgjate lehtedega'; van 'urbadega pajuoks'
← alamsaksa palm(e) 'palmioks; urbadega pajuoks'
← saksa Palme 'palm'

palve : palve : palvet 'kellelegi teisele teatavaks tehtud (tungiv) soov, mille täitmist loodetakse; sõnaliselt v mõttes mingi soovi v tänutundega jumala v jumaluse poole pöördumine' paluma

pamp : pambu : pampu 'mingisse kattesse seotud ebamäärase kujuga pakk hrl pehmeid esemeid, komps'
● ? liivi pāmpa 'pats, palmik'
soome pamppu 'midagi ümarat (lühike täidlane inimene, kartuli vili vms); hundinuia tõlvik; äss, tuus, boss'
isuri pamppu 'lume- v savipall'
karjala pamppu 'väike ümar laps'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on võinud mõjutada rootsi pamp 'paks inimene; boss'. Vt ka mampel, pampel.

parm : parmu : parmu 'suur kahetiivaline putukas, kelle emased imevad loomade verd (Tabanus)'
● liivi pārmaz 'parm'
vadja paarma, paarmas 'parm'
soome paarma 'parm'
isuri paarmas 'parm'
Aunuse karjala puarmu 'parm'
lüüdi puarm 'parm'
vepsa parm 'parm; kiin'
? ersa p(u)romo 'parm'
? mokša purəm 'täimuna, ting; apteegikaan'
mari pormo 'parm'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mari või läänemeresoome-volga tüvi.

pehme : pehme : pehmet 'survele kergesti järeleandev, vetruv, painduv, kergesti töödeldav; puudutamisel sile, mittetorkiv, õrn; heasüdamlik, leebe; meeldivana tajutav, rahulikult mõjuv; suhteliselt soe, mahe'
● liivi pi’emdõ, pi’emdi 'pehme'
vadja pehmiä 'pehme, leebe'
soome pehmeä 'pehme'
isuri pehmiä 'pehme'
Aunuse karjala pehmei 'pehme'
lüüdi pehmed 'pehme'
vepsa pehmed 'pehme'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

pikne : pikse : pikset 'äike (peamiselt välgu ja müristamise kohta)' pikk

pime : pimeda : pimedat 'valgusetu v valgusvaene, vähese valgustusega; valguse puudumine v selle vähesus; mittenägev, nägemisvõimetu'
● liivi pi’mdõ 'pime'
vadja pimiä 'pime; pimedus; tume, must; mittenägev, nägemisvõimetu'
soome pimeä 'pime, hämar'
isuri pimmiiä 'pime'
Aunuse karjala pimei 'tume, pime'
lüüdi pimed 'pime'
vepsa pimed 'pime; pimedus'
udmurdi pejmi̮t 'pime; pimedus'
komi pemi̮d 'pime; pimedus'
neenetsi pæwᵊďa 'pime; pimedus'
eenetsi peiza 'pime; pimedus'
nganassaani χoimǝgǝ 'pimedus'
Uurali tüvi.

rake : rakke : raket 'vooderdis salvkaevu seinte kindlustamiseks, ka selle maapealne osa' rakendama