[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

ere : ereda : eredat 'väga hele, silmipimestav'
ergama
● ? soome hereä 'pulbitsev, pakatav, ülevoolav; rohke, rikkalik'
? Aunuse karjala herei 'lõtv, mitte prink; ergas, tundlik'
? vepsa hered 'kiire, kärme, elav'
Võib olla sama tüvi mis sõnas erk. Sõnas ergama lähtub g tõenäoliselt vanast liitest.

jant : jandi : janti 'sekeldus, askeldus; tembutus; naljamäng'
Tõenäoliselt sõna komejant lõpuosa, mis on iseseisvunud pärast seda, kui laenu hakati tajuma liitsõnana.

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
liivi oḑi 'õige; otsene, sirge', odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

krants : krantsi : krantsi 'õue- või karjakoer'; van 'pärg'
alamsaksa kranz 'pärg, krants'
Tumedakarvalist koera, kellel oli heledatest karvadest kaelus, justkui pärg ümber kaela, hakati nimetama krantskael. Hiljem liitsõna lühenes, järelosis jäeti ära. On arvatud ka, et sõna on koera tähenduses hilisem laen baltisaksa murdest, ← baltisaksa Kranz 'krants, segavereline koer'.

kupar : kupra : kupart 'ühe- v mitmepesaline valmimisel pakatav hulgaseemneline kuivvili'
On arvatud, et tuletis sõnast kupp1. Võib olla ka häälikute eristumisel tekkinud variant murdesõnast kugar, kukar, mille vaste on liivi kukkõrz, kukār 'kupar'. Veel on oletatud, et sõnas on variant murdetüvest kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2.

kutsar : kutsari : kutsarit 'elukutseline hobusõiduki juht'
saksa Kutscher 'kutsar'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ungari keelest, kus Kocsi küla ja valla järgi hakati nimetama teatud tüüpi vankreid.

lükkama : lükata : lükkan 'tõugete v pideva surumisega liikuma panema v liikumas hoidma'
liivi likkõ, lükkõ 'tõugata, lükata'
vadja lütšätä 'lükkida, läbi v sisse ajada, pista'
soome lykätä 'lükata'
isuri lükkiä 'lükata'
Aunuse karjala ľükätä 'visata, heita; maha jätta; pealt heita, seljast, jalast visata'
lüüdi lükäittä 'heita; lükata'
vepsa ľüke͔ita 'visata, heita; lükata; kõrvale panna'
handi ḷŭkemə- 'lükkama (nt paati vette)'
idamansi lǟko- sõnaühendis jiw lǟkoəm 'laon puid riita'
ungari lök 'lükkama, tõukama'; mrd 'purustama'
Soome-ugri tüvi.

mõistma : mõista : mõistan 'aru saama, taipama; ära arvama'; kõnek 'oskama'
kirderanniku muistma
liivi mȯistõ, muoistõ 'aru saada, taibata'
vadja mõissaa 'mõista, aru saada'
soome muistaa 'mäletada, meeles pidada'
isuri muistaa 'mäletada, meeles pidada'
Aunuse karjala mustua 'mäletada', mujua 'maitsta'
lüüdi muštada 'mäletada, meeles pidada', mujada 'maitsta'
vepsa muštta 'mäletada, meeles pidada; mälestada', mujada 'maitsta; puutuda, katsuda; tajuda, tunda, haista'
ersa mujems 'leidma'
mokša mujǝms 'leidma'
mari muaš 'leidma; saama; ära arvama, otsustama'
? udmurdi majalti̮ni̮ 'puhtaks, ära pühkima; silitama', maď 'jutt, sõna; lugu, pajatus; mõistatus; kõnekäänd'
? komi mojd 'muinasjutt'
handi mŭjǝptǝ- 'ära arvata laskma, mõistatada laskma'
? ungari mutat 'näitama, osutama; ennustama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka mõjuma.

paat : paadi : paati 'väike, hrl pealt lahtine veesõiduk'
algskandinaavia
vanarootsi bāter 'laev, paat'
vanaislandi bátr 'laev, paat'
rootsi båt 'paat'
vadja paatti 'paat'
soome paatti 'paat'
isuri paatti 'paat'
Võib olla ka noorem, vanarootsi laen. Hiljem on laenatud tüve vaste sõnades pootshaak, pootsman.

pakatama : pakatada : pakatan '(lõhkemiseni, rebenemiseni) paisuma, pungile minema, pungil olema; lõhenema, pragunema'
vadja pakahtaa 'pakatada, lõhki minna'
soome pakahtua 'lämbuda; nõrkeda; lõhkeda'
Aunuse karjala pakehtuo 'hüübida (vere kohta)'
karjala pakehtuo, pakahtuo 'kinni jääda, paakuda; hüübida (vere kohta); lämbuda, sulguda, lõhkeda'
lüüdi pakehtuda 'pakseneda, hüübida (vere kohta)'
? handi paχǝn- 'tõusma (päikese kohta); järsku tõusma ja üle kallaste ajama'
? ungari fakad 'purskuma, purskama; puhkema, pakatama; lähtuma'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas pagisema. Handi ja ungari vasted võivad olla sel juhul rööpselt tekkinud. Sama tüvi võib olla sõnades pakane, pakk2, pakk4.

prink : pringi : prinki 'tihke, pingul, pakatav (ja täidlane)'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

rool : rooli : rooli 'sõidukile, liikurmasinale v laevale soovitud liikumissuuna andmise seade'
eestirootsi ról, rω̄l 'rool (laeval)'
soomerootsi rω̄l, roul 'rool (laeval)'
Tõenäoliselt on sõna mõnda murrakusse laenatud eestirootsi, mõnda soomerootsi murretest. Alguses vaid merenduses kasutatud sõna tähendus on tehnika arenedes laienenud, hakates märkima liikumissuuna andmise seadet ka sõidukitel ja liikurmasinatel.

sai : saia : saia 'nisujahutaignast küpsetatud toit (hrl päts v pätsike)'
liivi sōja(-lēba) 'väike sai, valge leib'
On arvatud, et algselt sama sõna mis saajad, saama. Saia pakuti pulmades ja esialgu kasutusel olnud liitsõna saialeib oleks sel juhul 'saajaleib, pulmaleib'. Eesti keelest on laenatud vadja saija 'sai', soome mrd saija 'sai', isuri saija 'sai', soomerootsi sajjo 'tähe- v ristikujuline v nelinurkne sai, mida kalamehed tõid Tallinnast v mida eestlased sadamas müüsid', eestirootsi sai 'nisuleib' ja vene mrd sájka 'saiake, kukkel' (-ka on vene liide).

sild : silla : silda 'üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee; (teki)ehitis laeval'
sillutama
balti
leedu tiltas 'sild'
läti tilts 'sild'
liivi sīlda 'sild'
vadja silta 'sild; põrand; laevalagi, -tekk'
soome silta 'sild; (puu)põrand'
isuri silda 'sild; puupõrand'
Aunuse karjala sildu 'sild'
lüüdi šild 'sild'
vepsa süud 'sild; laudis, põrand'
Tegusõna sillutama on tõlkelaen alamsaksa keelest, vrd alamsaksa bruggen 'kividega (teed) sillutama, (varasemal ajal ka) plankudega katma'. See alamsaksa tüvi on laenatud sõnas prügi.

sõudma : sõuda : sõuan 'aeru(paari) tõmmetega paati vees liikuma panema'
kirderanniku soudama
?indoeuroopa *suH-é-
vanaindia suváti 'liikuma panema; osaks saada laskma, andma (jumala kohta)'
vanakreeka eáō 'lubama; laskma'
liivi sõudõ 'sõuda'
vadja sõutaa 'sõuda'
soome soutaa 'sõuda'
isuri soutaa 'sõuda'
Aunuse karjala soudua 'sõuda'
lüüdi soutta, souta 'sõuda'
vepsa souta 'sõuda'
saami suhkat 'sõuda'
mari mrd šuaš 'sõudma'
komi si̮nni̮ 'sõudma'
handi tĕwət- 'sõudma'
mansi tow- 'sõudma'
nganassaani tōpsa 'aer, mõla'
sölkupi tū- 'sõudma'
kamassi tu- 'sõudma'
Sama indoeuroopa tüvi võib olla laenatud sõnas soovima.

tasa 'poole, summutatud häälega, hääletult; aegamisi, pikkamisi; kergelt, õrnalt; millegagi ühel(e) joonel(e), samal(e) kõrgusel(e); (vastastikku) võrdses seisukorras, pretensioonideta; (rahaliselt) tasutud v tasutuks, nullseisu(s)'
tase, tasu
liivi tazā 'rahulik, tasane'
vadja tasa 'ühetasa, ühtlaselt; vaikselt'
soome tasan 'võrdselt; ühetasa, ühtlaselt; täpselt'
isuri tasa 'tasane, sile', saman tasan 'ühepalju'
Aunuse karjala taza 'tasane, sile; ühetasane, võrdne; paaris (arvu kohta)'
lüüdi tazalai '(millegagi) tasa, millenigi'
vepsa tazo 'tasane, sile'
? neenetsi tasᵊ 'kogu, terve; võrdselt, ühtlaselt; paariline, paaris'
Läänemeresoome või koguni uurali tüvi. Neenetsi vaste on kaheldav seetõttu, et teistes kaugemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tasa! 'vait!'; tasn, tasnas 'kustuma' (← tasanema).

tela : tela : tela 'ümmargune puu, mida mööda paati vette v veest välja tõmmatakse'
telik
alggermaani *þela-
vanaislandi þel 'alus, põhi'
soome tela 'tela, rull; vahepuu, aluspuu; elling; võll'; mrd 'tukk (aletegemisel)'
isuri tela 'tela, rull'
Aunuse karjala tela 'tela, rull; (paadi, ree aluse) ristpuu; purre'
lüüdi ťela 'tela, rull; purre'
vepsa ťela 'tela, rull'
Sõna on tuntud vaid kirderannikumurretes, nii et tegemist võib olla ka hilisema soome laenuga.

vale : vale : valet 'tõele mittevastav, ebaõige'
vadja valõ 'vale'
soome valhe 'vale'
isuri vale 'vale'
Aunuse karjala valeh 'viga; vale, pettus'
lüüdi vale͔h 'viga; vale, pettus'
On arvatud, et tuletis valama tüvest. Sõna võis algselt tähendada soolikasse valatud vorsti ja seda hakati kujundlikult kasutama väljendtegusõnas valet rääkima.

võllas : võlla : võllast 'keskajast pärinev ühest v kahest postist ja nende peale toetuvast põikpuust koosnev rajatis surmamõistetute poomiseks'
Tundmatu päritoluga tüvi. Sama tüve variant võib olla ka murdesõna vallas, valdas 'kaevuvinn'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur