[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jama2 : jama : jama mrd 'ühenduskoht'
● vadja jamo, jamaus 'jama, liitekoht'
soome mrd jama 'võrgu liitekoht; ühenduskoht; piir; vaheaeg'
isuri jame 'võrgu liitekoht'
Aunuse karjala jamuo 'võrke ühendada'
lüüdi ďamoda 'võrke ühendada'
? ersa -jav liitsõnas kijaks-jav 'põranda ühenduskoht'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. On ka arvatud, et läänemeresoome tüve vaste on saami juomek 'kaksik'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on turgi keeltes, nt türgi jama 'paik, lapp'.

koos2 : koosi : koosi 'sõidusuund, kurss'
◊ kooserdama
← alamsaksa kōrs 'suund'
● liivi kūož 'koht, paik'
vadja koosi 'komme, harjumus'
soome kuosi 'mood; kuju, vorm; muster'
isuri koosi 'komme, tava'
Alamsaksa sõna on ladina keelest laenatud, ← ladina cursus 'jooks'.

kuru : kuru : kuru 'kõrvaline, muust maailmast eraldatud paik; kitsas vahe- v läbikäik'
◊ kuredik
● soome kuru 'sügav org, mäekuru'
saami gurra 'sügav org, kuru; soon, uure, renn'
idahandi kor 'puuõõnsus, uure, läbikäik; metsasiht, jõesäng, org'
ungari mrd horhó 'kitsas ja sügav tee mägedes'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

paik : paiga : paika 'ruumi, pinna, joone punkt v piirkond; katkise v kulunud koha parandamiseks v tugevdamiseks kasutatav lapp, riide-, naha- vm tükk'
← alggermaani *spaikā
rootsi mrd spaik 'sälk, sisselõige puul; kodar'
vanainglise spāca 'kodar'
vanaülemsaksa speihha 'kodar'
● liivi pāika 'koht; talu; lapp'
vadja paikka 'koht; lapp'
soome paikka 'koht; lapp'; mrd 'rätt'
isuri paikka 'koht; lapp'
Aunuse karjala paikku 'rätt; lapp; riba, siil'
lüüdi paik 'rätt; lapp; koht'
vepsa paik 'rätt; lapp; koht'
Läänemeresoome keeltes on toimunud tähenduse areng 'sälk, sisselõige' > 'teist värvi koht, laik' > 'lapp; koht'. Eesti keelest on laenatud läti mrd paikāt 'lohakalt õmblema, paikama'.

pihk1 : piha : pihka 'vaik'
● vadja pihka '(okaspuude) vaik', pihku 'mänd'
soome pihka 'vaik'
isuri pihka 'vaik; ternespiim'
Aunuse karjala pihku 'vaik; ternespiim'
lüüdi pihk 'vaik'
vepsa pihk (omastav pihkan) 'kuuse, männi vaik', pihk (omastav pihkun) 'tihe madalmets, noor okaspuumets'
idahandi piγəᴧ 'paadi vaigust paik'
Soome-ugri tüvi. Vt ka pihkama.

rupsik : rupsiku : rupsikut 'paik jalatsi tallal v kontsal'
◊ rupski
← vene rúbčik 'väike arm; väike täke; kitsas palistus'; mrd 'paik jalatsi tallal'
rupski on tüve rööpvariant. Laenatud on ka teine sama vene tüve tuletis, rups, osaliselt on need laenud vormilt segunenud.

sopp2 : sopi : soppi 'sisse- või väljaulatuv osa; varjuline paik, nurgatagune; koti vms sügavam osa, nurk'
○ lõunaeesti tsopp
● soome soppi 'nurk, sopp; ahju ja seina vaheline nurk'
karjala soppi 'nurk; tare ikooninurk'
ersa śopoms 'peitma, salajas hoidma, salgama'
mokša śopǝms 'salajas hoidma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi såpp liitsõnas säkke-såpp 'kotinurk'.

tahuma : tahun : tahuda 'siledaks v teravaks raiuma; raiudes töötlema v valmistama, välja raiuma'
● liivi to’(u)vvõ 'tahuda'
soome taho 'eseme sile külgpind, tahk; kant, külg, suund; rühm, ringkond'; mrd 'kooritavasse puusse lõigatud joon'
isuri taholliin 'mingisugusel arvamusel olev'
Aunuse karjala tahoine '-tahuline'
vepsa taho 'koht; ala, paik(kond), kant'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et nõrgaastmeline tuletis tüvest tahk. See seletus ei sobi kokku nt vepsa vastega, sest vepsa keeles astmevaheldust ei ole. Mõningane segunemine tüvega tahk on kahtlemata toimunud.

tald : talla : talda 'jala v käpa alumine pind; labajala alumist pinda kattev jalatsi osa; millegi kandev pind v osa'; mrd 'tallalaud'
● liivi tōla 'pöid'
vadja talla 'tallalaud (vokil); (jala)tald; (jala)jälg'
soome talla 'reetald, adratald'; mrd 'jalas; suusa jalaase; jalatsi sisetald; paik kingatallal; tugi, kõrgend (nt lauajala all); seib; suusakepi rõngas; lumekamakas (kabja all); kirvesilm'
isuri talla 'jalatsi sisetald'
karjala talla 'jalase alla kinnitatud kõvendi'
Tõenäoliselt tuletis tallama tüvest. -d- on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On arvatud, et sõna on osaliselt segunenud skandinaavia laenuga tüvest, mille vasted on vanaislandi stallr 'alus; altar; auguga puu, kuhu toetub masti alumine ots; tall; sõim', rootsi stall 'tall; sõidukite hoiukoht'; mrd 'nugade vms alus seinal; viiuliroop'. Segunemine on tõenäolisem nendes läänemeresoome keeltes, kus kehaosa tähendust ei tunta. Vt ka tall1 ja tallel.

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
◊ vastama, vastik, vastne, vastu
● liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.