[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

irvitama : irvitada : irvitan 'pilkavalt, üleolevalt, pahatahtlikult v kahjurõõmsalt naerma; irvi olema' irv

kade : kadeda : kadedat 'teiste saavutuste, heaolu vms puhul meelehärmi tundev ning kõike endale ihkav'; mrd 'kurja silmaga (nõiduja, kaetaja)'
← alggermaani *skaþ-
gooti skaþis 'kahju, ülekohus'
vanaislandi skaði 'kahju, kaotus, hukk, surm'
vanainglise sceaða 'kurjategija, varas, mõrvar, vaenlane; kahju'
● liivi ka’d 'kade, pahatahtlik'
soome kade 'kade'
isuri kadehtia 'kadestada [?]'
karjala kajeh 'kade'
vepsa kade͔h 'kade; ahne'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *χat-, mille vasted on vanaislandi hatr 'viha, vaen, vimm', gooti hatis 'viha, vaen, vimm' ja inglise hate 'viha, vihkamine', kuid see ei sobi häälikuliselt nii hästi.

kuri : kurja : kurja 'õel, tige, pahatahtlik; vihane; kurat, saatan'
● vadja kurja 'halb, kehv; kuri'
soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu'
isuri kurja 'halb, kehv'
Aunuse karjala kurju 'vilets, vaene, kehv'
lüüdi kurďaine 'vilets; armetu, vaeseke, õnnetuke'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest kura. Algsem tähendus on säilinud teistes läänemeresoome keeltes, eesti keeles on toimunud tähendusnihe ilmselt piiblitõlke mõjul. Vt ka kurat.

norima : norida : norin 'väiklaselt, pahatahtlikult etteheiteid tegema, vigu otsima; sõnadega torkima, pilkama; manguma, nuruma; välja korjama, valides otsima, endale meelepärast välja valima'
Võib olla nõrga astme üldistumisel tekkinud variant tüvest, mis esineb murdesõnas norgima 'mere põhjas, uppunud laevalt rauda hankima; heinu veest välja rehitsema'; vanemas murdekeeles ka 'valides välja otsima'. Sel juhul võivad tüve vasted olla liivi noŗkõ 'isutult süüa' (teisalt peetud nõrguma vasteks) ja soome mrd norkkia 'noppida; näksida, näkkida'. Teise arvamuse järgi võib tüve vaste olla liivi nõrī 'range, ebasõbralik, südametu; riiakas; kõvasti kokku keerutatud (lõng)'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåret 'narrima, tögama, kiusama, tüli norima'.

sisisema : sisiseda : sisisen 'jätkuvat s-häälikut meenutavat häält, teravat susinat tekitama; kurjalt, tigedalt, pahatahtlikult rääkima'
○ lõunaeesti tsisisema
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sidistama, sihisema, sirisema, sosisema, susima, visisema. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt vepsa sisitada 'sisistada (segaselt rääkida)' ja saksa zischen 'sisisema, sisistama'. Vt ka sisask.

sorts : sortsi : sortsi '(pahatahtlik) nõid'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sorama, sortsama. Varem on arvatud, et tegemist on laenuga, ← ladina sors 'liisk, loos; oraakel; osa, saatus' või ← vene čërt 'kurat, saatan'.