[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

kaan : kaani : kaani 'lamedakehaline iminappadega (magevee)rõnguss, kes imeb loomade ja inimeste verd'
kaanima
Tundmatu päritoluga tüvi.

paa lastek 'valus, haige; valu'
Võib olla lastekeelne variant tüvest paha.

paak1 : paaga : paaka 'kõvaks kuivanud v tihenenud tükk mingit ainet, kamp, pank'
soome paakku 'kamakas, tükk; tomp, klomp'
karjala poakku 'lumekamakas; poisipõnn'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bå̄k 'loomasõnniku kamakas, klomp'.

paak2 : paagi : paaki 'kaldamärk laevasõidutee juhatamiseks'; kõnek 'tuletorn'
alamsaksa bake 'märgutuli laevadele või rahva kogunemiseks'
saksa Bake 'tornitaoline laevatee-märk'

paak3 : paagi : paaki 'masina, seadmestiku vm vedelikumahuti'
alamsaksa bak 'anum, küna'

paap : paabu : paapu 'leevike' tombak

paar1 : paari : paari 'kaks kokkukuuluvat, mingis mõttes tervikut moodustavat ühesugust v ühelaadilist eset v olendit; kaks-kolm, mõni'
alamsaksa pār 'paar'
Eesti keelest on laenatud vadja paari 'paar'.

paar2 : paari : paari (hrl mitm) 'sarikas'
alamsaksa spare 'sarikas'
Vt ka paargu, paar3.

paar3 : paari : paari mrd 'aampalk, tala; kaelkoogud hrl koos nende otsas olevate ämbritega'
On arvatud, et kandetalade ja -riistade nimetus on laenatud mõnest germaani keelest, allikaks tüvi, millel on kandmise tähendus, ← alamsaksa bore, bare 'kanderaam, surnuraam', boren, baren 'tõstma, kandma' või ← vanarootsi bār 'kanderaam', tõenäoliselt alamsaksa keelest. Teisalt võib olla sama tüvi mis paar2.

paas : pae : paasi 'aluspõhja moodustavate karbonaatsete kivimite (lubjakivi, dolomiidi, mergli) üldnimetus'
?alggermaani *spāđa-
alamsaksa spāt 'kihtideks lõhenev kivi, pagu'
saksa Spat 'kihtideks lõhenev kivi, pagu'
liivi pōž 'lubjakivi'
vadja paasi 'lubja-, paekivi'
soome paasi 'kivi-, kaljuplaat'
isuri paasi 'pehme kivi'
karjala poaje 'ahjupealne; tulerest', poataro 'kihtideks lõhenev kivi; kiviplaat'
Eesti keelest on laenatud läti pāzis 'paas'.

paat : paadi : paati 'väike, hrl pealt lahtine veesõiduk'
algskandinaavia
vanarootsi bāter 'laev, paat'
vanaislandi bátr 'laev, paat'
rootsi båt 'paat'
vadja paatti 'paat'
soome paatti 'paat'
isuri paatti 'paat'
Võib olla ka noorem, vanarootsi laen. Hiljem on laenatud tüve vaste sõnades pootshaak, pootsman.

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
vanavene poganŭ 'paganlik'
liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

pahn : pahna : pahna '(peenem) põhk, sasi; praht, rämps, tarbetu kraam'
?alggermaani *faznā- 'lumi; aganad, õled'
vanaislandi fǫnn 'lumi, hang'
vadja pahna 'pahn, õled loomade allapanuks'
soome pahna 'aluspõhk, pahn; sealaut'
isuri pahna 'sealaut'
Aunuse karjala pahnu 'sea ase'
lüüdi pahn 'karu v mägra pesa'
vepsa pahn 'sea allapanu'
On arvatud, et sama tüve variant võib olla ka lõunaeesti paht 'sealaut', liivi dõz, dõks 'magamiskoht, pesa; põhk'. Vt ka pahmas.

pann : pann : panni 'madalate äärtega siledapõhjaline metallnõu praadimiseks v küpsetamiseks'
alamsaksa panne 'pann'
Eesti keelest on laenatud vadja panni '(sütega) soojenduspann'.

paun : pauna : pauna 'spetsiaalne kott v tasku millegi kaasavõtmiseks v kaasaskandmiseks, märss, seljakott, ranits'
balti
läti pauna 'väike müts; ranits, komps'
liivi pōna 'ranits, komps; pesa'
soome van srmt pauna 'kott, paun'
Soome vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud.

plaan1 : plaani : plaani 'kavatsus, mõte, nõu, tegevuskava; ajakava, seda kajastav tabel, graafik vms; maapinna, asula, ehitise vm objekti rõhtprojektsiooni vähendatud kujutis (joonisena v joonistena); laad, vaatenurk, aspekt'
laan
saksa Plan 'plaan, kava; kavatsus; joonis, projekt; kaart'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina planus 'tasane, lame'. Samatüveline tegusõna plaanima võib olla samuti laenatud, ← saksa planen 'plaani koostama, kavatsema, kavandama'.

plaan-2 liitsõnas plaanvanker 'suur, hrl kahe hobuse veetav veovanker'
laam-, laan-
saksa Planwagen 'plaanvanker, presendiga kaetud vanker'
Saksa allikas on liitsõna: Plane 'veekindel purjeriie, present' + Wagen 'vanker'. Laenamisel on liitsõna teine osis tõlgitud, murretes on kasutatud ka ainult esimese osisega vorme, nt plaan, plaanik 'plaanvanker'.

saan : saani : saani 'veolooma(de) jõul jalastel liikuv kerge talvine (seljatoega) sõiduk'
vene sáni (mitm) 'saan, regi; kelk'
liivi sōn 'regi'
vadja saani 'saan, regi'
soome mrd saani 'saan, regi'
isuri saani 'saan, regi'
karjala sani 'põhjapõdrarakend'
vepsa sań 'saan, regi'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur