[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

aabe : aape : aabet 'kirjatäht'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast, moodustatud tähestiku kahe esimese tähe nimetustest.

haavel : haavli : haavlit 'ümar pliikuulike väikeulukite laskmiseks'
saksa Hagel 'rahe; jämedad haavlid'
Vanemast murdekeelest on kirja pandud ka laenuallikale lähem variant haagel.

kaamel : kaameli : kaamelit 'ühe v kahe küüruga kandeloom (Camelus)'
kamel, kammel, kammeljas
alamsaksa kamēl 'kaamel'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud loomanimetus pärineb algselt araabia või heebrea keelest, ← araabia ğamal, heebrea gamal 'kaamel'. Loomaga tutvuti piibli kaudu.

kaarel : kaarla : kaarlat mrd 'murakas'
● ? soome mrd kaarnikka, kaarne 'kukemari (Empetrum nigrum)'
? karjala koarnehus 'kukemari (Empetrum nigrum)'
On arvatud, et tüve kaaren variant. Seos on selgem murdevariandi kaarnas ning esitatud võimalike läänemeresoome vastete puhul. Tüve kaaren vasteid sisaldavaid marjanimetusi leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami gáranas(muorji) 'kukemari (Empetrum nigrum); mägileesikas (Arctous); leesikas (Arctostaphylos)', neenetsi χǝrŋesʔ ŋoďa 'kadakamarjad'. Vt ka vaarikas.

kabel : kabeli : kabelit 'väiksem sakraalhoone; hoone kalmistul surnute hoidmiseks ja matusetalituseks; hauakamber'; mrd 'surnuaed'
alamsaksa kapelle 'kabel'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← capella 'kabel'.

naaber : naabri : naabrit 'isik, pere vms teise kõrvuti, lähestikku elava v asuva isiku, pere vms suhtes'
alamsaksa naber 'naaber'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud eestirootsi nābär 'naaber'.

paabu- liitsõnas paabulind 'vau, Indias ja Sri Lankal elutsev suur kanaline, kelle isaslinnul on pikk kirevasõõrilise kattesulestikuga saba (Pavo cristatus)'
alamsaksa pawe, pau-, pawe-, pagelūn 'paabulind'
Rahvakeeles on olnud harilikum hiljem laenatud saksa vaste, vau. v ~ b vaheldust on võinud mõjutada mehenimi Paap : Paabu.

paber : paberi : paberit 'taimse kiudaine sadestamise teel saadav õhuke kangas- v lehtmaterjal, hrl kirjutus- v pakkematerjalina; leht (käsikirjalise) tekstiga; ametlik kiri'
alamsaksa pap(p)īr 'paber'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit kreeka keelest, vanakreeka pápȳros 'papüürus (taim); sellest tehtud kirjutusmaterjal'. Eesti keelest on laenatud vadja paperi 'paber; dokument; paberraha'.

pabul : pabula : pabulat 'väike ümmargune ese; väike'
vadja papalo '(lamba, jänese jne) väljaheide, pabul'
soome papana 'ümar ese v olend; väljaheide, pabul', mrd papelo, papalo 'väljaheide, pabul'
isuri pappaala '(loomade) väljaheide'
Aunuse karjala pabelo 'kera, pallike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

pael : paela : paela 'pikk kitsas ribakangas, harvem nöör, mida kasutatakse kaunistamiseks, tugevdamiseks, kokkusidumiseks jms'
kirderanniku paul
?alggermaani *fatla-
liivi paggõl 'pael jalatsitel, nöör'
vadja pagla 'pael, nöör; köis; traat'
soome paula 'nöör; pael, püünis'
isuri pagla 'võrgu, nooda nöör; kingapael'
Aunuse karjala paglu 'nöör, viisupael; paeluss'
lüüdi pagl 'viisupael'
vepsa pagl 'nöör; viisupael'
Alggermaani *fatla- on oletatav rööpvariant sõnale *fatila-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Fessel 'kütke, ahel', vanaislandi fetill (mitm fatlar) 'side, kanderihm', rootsi mrd fätlar, fäslar (mitm) 'kandeköied, rihmad'. Raskesti hääldatav tl-ühend on laenamisel asendatud kl-ühendiga. Vt ka kablutama1.

pampel : pampli : pamplit 'mustade vaarikasarnaste viljadega poolpõõsas, aedmurakas'
Tõenäoliselt tuletis tüvest pamp.

pappel : papli : paplit 'põhjapoolkeral levinud haava sarnane lehtpuu (Populus)'
saksa Pappel 'pappel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, vrd ladina populis 'rahvas'. Paplitega ääristati juba vanas Roomas avalikke väljakuid ja muid kogunemiskohti.

pastel : pastla : pastelt 'ühest nahatükist kerge kontsata, ainult ninapealse õmblusega pehme jalats, mille ääre sees on pilud paela läbiajamiseks'
läti pastala 'nahast talupojajalats'
Eesti keelest on laenatud vadja pasteli 'pastel', baltisaksa Passel 'pastel' ja eestirootsi pastl, passl 'pastel'.

piibel : piibli : piiblit 'ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu, ristiusu pühakiri'
piivel
alamsaksa bibel, biblie 'piibel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka biblíon 'raamat'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur