[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hõim : hõimu : hõimu 'suguharu; rahvas, sugu'
← balti
leedu šeima 'perekond, pere'
läti saime 'perekond, pere'
● liivi aim 'perekond, pere'
vadja õimo 'suguvõsa'
soome heimo 'hõim; suguvõsa'
isuri heimod (mitm) 'oma küla inimesed, tuttavad'
Aunuse karjala heimo 'suguvõsa; hõim'
lüüdi heimokund 'sugu, suguvõsa'
vepsa hii̯m 'suguvõsa, sugulased; sugulus'

kiiratama : kiiratada : kiiratan 'heledalt karjatama'; mrd 'kirema'
● liivi kīr 'väike kajakas'
soome van srmt kiiri 'tiir (lind)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vormiliselt võib sõna pidada kiirguma tüve nõrgaastmeliseks tuletiseks. Teiste läänemeresoome keelte vasted osutavad, et pigem on tegemist eraldi tüvedega. Vanemas murdekeeles on registreeritud samatüveline linnunimetus kiir 'tiir'.

lapi : lapi : lapit 'saami'
? ← soome Lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane'; mrd 'nõid'
On arvatud, et soome tüvi on laenatud, ← rootsi lapp 'saam', vanarootsi lapper 'saam'. Teisalt võib olla sama tüvi mis sõnas lape, mille vanem tähendus oleks 'kõrvaline koht, kolgas'. Seda oletust toetavad arvukad Lapi- kohanimed, millel ei ole tingimata seost saamidega (varasem saami asustus on olnud siiski lõunapoolsem kui praegu). Nii oleks tähendus arenenud 'kõrvaline koht' > 'kõrvalise v põhjapoolse ala elanik' > 'saam'. Sel juhul on rootsi lapp laenatud soome keelest. Vt ka saam.

meltsas : meltsa : meltsast 'roherähni rahvapärane nimetus'
On arvatud, et sama tüvi mis lõunaeesti murdesõnas meldsass 'malts', peaaegu kõik roherähni nimetused osutavad värvusele. Sel juhul on tüve vaste ka liivi mȭltsa, mõltsõz 'malts (Atriplex), hanejalg (Chenopodium album)' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *melđja-z, mille vasted on nt vanaislandi mildr 'helde, armuline, vaga', vanarootsi milder 'sõbralik, helde', saksa mild 'sõbralik, helde', mrd Milde 'malts'. Mõjutada on võinud ka alamsaksa melde 'malts' ja saksa Melde 'malts'.

pergel : pergli : perglit (tagasihoidlik vandumis- ja kirumissõna) 'pagan, kuramus'
◊ pärgel
← balti
leedu perkūnas 'piksejumal; pikne'
läti pērkons 'piksejumal; pikne'
preisi percunis 'piksejumal; pikne'
● soome perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
isuri perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
karjala perkeleh 'kurat (ka vandumissõnana)'
Balti allikaks on peetud ka hüpoteetilist varianti *perk-el-is, mida toetavad balti kohanimed. Muinasleedu usundis nuhtles Perkūnas ebakõlblaid inimesi. Vt ka põrgu.

raamat : raamatu : raamatut 'trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned; köidetud paberilehed, vihik sissekannete tegemiseks vms; nimestik, register'
← vanavene gramota 'tähed, kirjutatu, dokument, kiri'
● soome raamattu 'piibel'; van kirjak 'raamat'
Vanavene sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← vanakreeka grámmata (mitm) 'kirjatähed'.

sihk- liitsõnas sihktiivaline 'selts kitsaste ja sihvakate eestiibadega putukaid, kes omavad siristamisvõimet (Orthoptera, Saltatoria)'
◊ sihku
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sihisema.

siil1 : siili : siili 'imetaja, kelle seljapoolt katavad okkad (Erinaceus)'
● liivi sīļ 'siil'
vadja siili 'siil'
soome siili 'siil'
karjala tšiili 'siil'
ersa śejeľ 'siil'
mokša śejəľ 'siil'
mäemari šülə 'siil'
? mansi van srmt soule 'siil'
ungari sün, mrd sül 'siil'
Soome-ugri tüvi. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud. Siil on teadaolevalt viidud 19. sajandil Soome just Eestist, ka nimetuse levik Lõuna-Soome murretes viitab laenamisvõimalusele. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sīl, ṣīl 'siil'.

viker-1 liitsõnas vikerkaar 'spektrivärvustes kaarekujuline ilmastikunähtus'
Tõenäoliselt kujunenud sõnade vikat ja pikker ( pikk) rahvaetümoloogilisel segunemisel. Algselt oli ilmselt *vikatkaar vikerkaare ja vikati sarnase kuju põhjal. Sellele võimalusele osutavad vanema murdekeele variandid vika-, vikar-, vikaskaar ja vikati murdevariant vikerlane.

võtma : võtta : võtan 'enda kätte v kättesaadavusse toimetama'
○ kirderanniku ottama
◊ võti
● liivi võttõ 'võtta'; võţīm 'võti'
vadja võttaa 'võtta'; võtii 'võti'
soome ottaa 'võtta'
isuri ottaa 'võtta'
Aunuse karjala ottua 'võtta; kaasa võtta; koristada, üles võtta'
lüüdi ottada 'võtta; kitkuda'
vepsa otta 'võtta; näkata; sarnaneda'
Läänemeresoome tüvi, mida on seostatud soome-ugri tüvega, mille vasted on komi votni̮ 'korjama, noppima' ja mansi wāt- 'korjama', ning uurali tüvega, mille vasted on saami vuohttit 'jälitada; jälgida; tunda, tajuda', komi mrd ve̮tni̮ 'püüdma, jälitama, taga ajama' ja neenetsi weďeʔ- 'külastama; jälitama, järgi vaatama, uurima'. Vt ka võst.