[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kar- sõnas karlips 'kiiresti, viuhti'
On arvatud, et kargama tüve variant. Teisalt on arvatud, et tähendust tugevdav eesliide, mis ei tarvitse otseselt ühestki tüvest lähtuda. Samalaadseid tähendust tugevdavaid eesliiteid esineb ka teistes keeltes, vrd nt hollandi mrd kabonkel 'kõrvakiil', bonk 'laks, põmm', inglise kõnek chewallop 'põmm, põmakas', wallop 'kolkima, klobima'. Sama elemendiga sõnad on veel nt karmauh, karnaps, karnäuh, karpauh, karplauh, karsumm, karviuh.

kubjas : kupja : kubjast 'talupojast ametiisik, eelkõige mõisasundija'
● soome van, mrd kupias 'peamees; külavanem'; Cupiasson (isikunimi)
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa *gude + bās (niisugust liitsõna ei ole otseselt registreeritud, kuid seda on oletatud rootsi sõna rootsi mrd gubbis; kõnek gubbas 'töödejuhataja' põhjal). Eesti keelest on laenatud vadja kupijas 'metsaülem', isuri kubjas 'külavanem' ning samuti baltisaksa kubjas 'kubjas', läti mrd kubjass 'kubjas' ja eestirootsi kubias, kubius 'kubjas'. Ka soome vastet on peetud laenuks eesti keelest.

look : looga : looka 'u-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad'
◊ loogused
← vanavene luka 'käänak, kõverus, looge'
vene luká 'kõverus, käänd; (jõe)käär; sadulakaar', luk 'vibu, kaar'
● ? liivi lūok 'kaar; look'
vadja lookka 'look; vibu; (saani) kaar; painard, reeraami põikpuu'
soome luokka, luokki 'look'
isuri luokka 'look; kaar, vits'
karjala luokki 'look'
Sõna on esialgu arvatavasti tähendanud üldiselt kaart, kõveraks painutatud puud jms, sest otseselt rakendusriista tähendus vene vastetel puudub. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōk 'look hobuse rakendamisel' ja baltisaksa lok 'look'.

riugas : riuka : riugast 'kaval võte, vigur; salasepitsus'
○ kriuhk, kriuk, kriuge, ruigas
◊ kriugas
← vene krjuk 'konks, haak'
Murretes esinevad selle sõna variandid ka otseselt venepärases tähenduses 'konks, kartulikonks, sõnnikukonks'. Sõna kirjakeelsele tähendusele vastav ülekantud tähendus on vene keeles vaid tuletisel krjučók 'konks, haak; kisk, kida; riugas, vigur, nõks; nõksumees, seaduseväänaja', mille mitmuse vorm on samuti laenatud, krutski.

tramburai : tramburai : tramburaid 'mürgel, möll; madin'
Tõenäoliselt moodustatud trampima tüvest saksapärase liitelaadse elemendiga -rai. Mõjutanud võib olla ka vene trambovát’ '(kinni) tampima, rammima'. Ei ole usutav, et sõna oleks otseselt saksa keelest laenatud, sest saksa kõnek Tramperei 'matk, rännak' ei sobi tähenduslikult.

triip-2 liitsõnas triiphoone 'kasvuhoone'
← alamsaksa *drīf-hūs
Laenuallikana esitatud alamsaksa liitsõna (drīf < driven 'ajuma, triivima; ajama; (karja) pidama; tegelema' + hūs 'maja') otseselt registreeritud ei ole, kuid see on taastatav vanemas eesti keeles registreeritud sõna triipus, triibus 'kasvuhoone' põhjal. Seega on alguses laenatud liitsõna tervikuna, hiljem on sellest eraldatud tüvi triip, millele on lisatud liitsõna järelosise tõlge ning moodustatud nõnda triiphoone. Alamsaksa tegusõna või selle rootsi vaste on ka eraldi laenatud, triivima1 ja triivima2.

vist 'arvatavasti, tõenäoliselt'
← rootsi viss 'kindel; teatav, teatud'
Lühenenud variant laentüvest moodustatud tuletisest vissisti. Murretes on tuntud ka laenuallikale otseselt vastav tüvisõna viss 'kindel'.