[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

krunn : krunni : krunni 'pealaele v kuklasse kokkukeeratud juuksed'
? ← eestirootsi krún 'kroon; kukehari'

krunt : krundi : krunti 'piiristatud maatükk; mingi kattekihi ettevalmistuskiht'
○ kront, runt
← alamsaksa grunt 'põhi; pind'
Eesti keelest võib olla laenatud isuri kruntti 'maapind; krunt'.

olend : olendi : olendit 'elusorganism, hrl inimene v loom; indiviid'
← soome olento 'olend, olevus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud olema tüvest.

ornung : ornungi : ornungit kõnek 'kord'
← saksa Ordnung 'kord; (kodu)kord, korraldus'

prunn : prunni : prunni kõnek 'prunt' prunt

prunt : prundi : prunti '(vedelikuanuma) ava sulgev puupulk, punn vm selle otstarbega ese'
○ runt
◊ prunn
← rootsi sprund 'punn, prunt; punniauk'
Eesti keelest on laenatud vadja pruntti '(õlleankru v -vaadi v -astja) prunt' ja baltisaksa prunt 'kork, prunt'.

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
◊ randal
← balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
← algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
● liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.

rind : rinna : rinda 'kaela ja kõhu vahelise kereosa eesmine osa; inimese piimanäärmest moodustuv poolkerajas paariline elund; (hrl mitm) hingamiselundkond, eriti kopsud; rida, viirg, riba, esi; millegi eesmine, etteulatuv osa'
● liivi rīnda 'ülakeha eesmine osa; millegi eesmine osa; rida, rivi'
vadja rinta 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, esiosa'
soome rinta 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, esiosa; rinnak, mäenõlv; äär'
isuri rinda 'ülakeha eesmine osa; naiserind; mäenõlv, (pilve)rinnak'
Aunuse karjala rindu 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine; nooda pära, nooda päras olev tihedam võrk; rinnak, mäenõlv'
lüüdi rind(e͔) 'ülakeha eesmine osa; rinnaesine; nooda päras olev tihedam võrk'
vepsa ŕind 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, kaelus'
saami raddi 'ülakeha eesmine osa; naiserind; lauluhääl'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← algskandinaavia *strinða-, mille vasted on vanaislandi strind 'äär, külg; maa' ja norra strind 'viil, tükk; joon, rida; tugevaima vooluga koht'; tähenduserinevuse tõttu on seda kaheldavaks peetud.

rung : runga : runga 'liikuri kandev raamistik koos põhimehhanismidega, šassii'; mrd 'rõuk, vankrikorvi püstne külgtugi'
○ rüng, runk, ronk, rong
← alamsaksa runge 'vankrikorvi püstne külgtugi'
Murdesõna on kirjakeeles kasutusele võetud muudetud tähenduses.

suund : suuna : suunda 'ümbruse, objektide, ilmakaarte vms järgi orienteeritud mõtteline (sirg)joon, kurss, siht, mõjupiirkond'
← soome suunta 'suund, siht, kurss'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Samatüveline tegusõna suunduma on moodustatud soome keele eeskujul, vrd soome suuntautua 'suunduda; pöörduda'. Soome sõna võib olla balti või slaavi laen, ← balti *suntā, mille vaste on leedu siunta 'saatmine; saadetis', või ← slaavi tüvi, mille vaste on vene sud 'kohus; arvamus, otsustus'.

tund : tunni : tundi '1/24 ööpäevast, 60 minutiga võrduv ajaühik, sellise kestusega ajavahemik; hrl 45-minutiline ajavahemik õppetöö põhivormina; (oma eripäraga) aeg, (õige, sobiv) hetk'
○ tunn
← alamsaksa stunde, stunt 'tund, (kindel) aeg; kord (korduvus)'
Eesti keelest on laenatud vadja tunni 'tund; kellaaeg' ja isuri tunni 'tund'.

und : unna : unda 'õngpüünis'
← vanavene *ǫda
vene udá 'õng, konks'
● liivi ūnda 'und'