[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

enam 'rohkem; sellest peale, edaspidi (eitavas lauses)'
● liivi je’nnõ 'palju', je’mbit, jemīņ 'rohkem'
vadja enäpi 'rohkem; enamasti'
soome enä 'suur; palju'
isuri enämbi 'enam'
Aunuse karjala enäm, enämbi 'enam, rohkem'
lüüdi eńämb(i) 'enam, rohkem'
vepsa enamb 'enam, rohkem'
saami eatnagat (mitm) 'paljud', eatnat 'palju, rohkesti; paljud, palju', eanet 'enam, rohkem; mitu, mitmed'
ersa ińe 'suur'
mokša ińä 'suur'
idahandi eṇə, ä̆ṇə 'paks'
mansi janiγ 'suur'
? nganassaani aniʔe 'suur'
Soome-ugri või uurali tüvi. Eesti sõna on keskvõrdevorm vanast omadussõnast, mis tähendas 'suur'. Vt ka onu.

lell : lelle : lelle 'isa vend'
● ersa ľeľa 'vanem vend; onu'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

nõbu : nõo : nõbu 'onu- v lellepoeg v -tütar, tädi- v sõtsepoeg v -tütar'
← balti
leedu van kirjak nepuotis, nepatis 'lapselaps; venna- või õepoeg, nõo poeg', neptė 'poja- või tütretütar'
● soome mrd nepaa 'nõbu; nõo laps'
-u sõna lõpus on vana liide.

onkel : onkli : onklit 'onu, lell; (võõras) meesisik'
◊ onku
← saksa Onkel 'onu, lell'

onku : onku : onkut lastek 'onu, mees, külaonu' onkel

onu : onu : onu 'ema v isa vend'; mrd 'ema vend'; lastek '(vanem) võõras meesisik, eakam meesisik'
● vadja ono 'onu'
soome eno 'ema vend'
isuri enoi 'ema vend'
saami eanu 'ema vend; ema tädi- või onupoeg; õe laps (onule), nõo laps (ema tädi- v onupojale)'
? komi un 'tädi, ema vanem õde, ema vanema venna naine'
? neenetsi ńińeka, ńeka 'vanem vend, isa noorem vend'
? eenetsi ina 'vanem vend'
? nganassaani ńenne 'vanem vend'
? sölkupi inǝ 'vanem vend'
Vana tuletis samast tüvest mis sõnas enam.

sõsar : sõsara : sõsarat 'õde'
← balti *sesor
leedu sesuo 'õde'
● liivi sõzār 'õde'
vadja sõzar 'õde; mõrsja'
soome sisar 'õde'
isuri siar, sizar 'õde'
Aunuse karjala sizär 'õde'
lüüdi sizar 'õde'
vepsa sizaŕ 'õde'
Samast allikast võib olla laenatud mari šə̑žar 'noorem õde; onu-, täditütar, nõos v nõo tütar'. Vt ka sõtse.