[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

inglise 'Suurbritannia saarel elavale germaani rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa englisch 'inglise'

karjala 'peamiselt Soomest ida pool elavale teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
soome karjalainen 'karjalane; karjala'
On andmeid, et sõna karjalane on 19. sajandil olnud tuntud ka tähenduses 'isur', mis osutab, et sõna võib osaliselt olla levinud isuri keele kaudu: isurite endanimetus on karjalain. On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kari3.

kindel : kindla : kindlat 'usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev; mittemuutuv, püsiv; vankumatu, järeleandmatu; selline, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda; veendunud, mittekahtlev; eriline, kellelegi v millelegi omane'
kinni
vadja tšiintiä 'pingul; tugev, vastupidav, kõva'
soome kiinteä 'statsionaarne, kinnis-; liikumatu, muutumatu, püsiv; tahke, tihke; tugev, intensiivne; pidev, lakkamatu'
isuri kiintiä 'tihe, tihke; pingul'
Aunuse karjala kiińďei 'tihke, kitsas; pingul, tuubil; kõva, raskelt liigutatav; kitsi, ihne'
lüüdi kińďed 'tihke, kitsas'
saami giddat, giddes 'statsionaarne, kinnis-; tihe, tihke; kõva, raskelt liigutatav; kitsi'
Läänemeresoome-saami tüvi. kindel ja kõik esitatud sugulaskeelte vasted on mitmesuguste liidetega tuletised. kinni on vana käändevorm liideteta tüvisõnast, mis tänapäeva keeltes enam ei esine. Vt ka kiinduma.

komme : kombe : kommet 'ühiskonnale omane pärimuslik käitumisviis'
liivi kom 'kavalus'
soome komme 'kavalus, trikk'
karjala kompeh 'riist, asi'; kommehtie 'nõiduda'
Läänemeresoome tüvi.

kreeka 'teatud Lõuna-Euroopa rahvale omane'
alamsaksa greke 'kreeklane'

leedu 'teatud balti rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
Tõenäoliselt on nimetus saadud vene keele kaudu ja selles kajastub Leedu varasem nimekuju Lētuvā.

liivi 'Lätis elavale läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
On arvatud, et sama tüvi mis liiv1. Teisalt on oletatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *slīwa-, mille vaste on nt vanaislandi slý 'limane veetaim'; sama tüvi on soome liiva 'lima, ila; vetikas'. Samatüveline liivlaste nimetus esineb läti ja saksa keeles. Liivi lībi 'liivi', Salatsi liivi Līb, Lībe 'liivlane; liivi' on laenatud läti keelest, ← läti lībis 'liivi'. Liivi lībõ(z) 'liivlane' on laenatud eesti või saksa keelest, ← saksa Live 'liivlane'. Vt ka leivu.

läti 'teatud balti rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Lette 'lätlane'
Eesti keelest võib olla laenatud soome lätti 'lätlane; läti'.

norra 'teatud Skandinaavia rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
rootsi Norge 'Norra'
Sõna häälikulist kuju võib olla mõjutanud rootsi norra 'põhja-, põhjapoolne'.

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
vanavene poganŭ 'paganlik'
liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

poola 'teatud slaavi rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
?keskülemsaksa Pōlān 'Poola'
Vt ka poolakas.

prantsuse 'teatud Lõuna-Euroopa rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
rantsuse
alamsaksa franzōs 'prantsuse'
saksa Franzose 'prantslane'
Mõjutada on võinud ka vene keel, vrd vene francúz 'prantslane'.

preisi 'kunagisele Ida-Euroopa riigile, hiljem Saksamaa osale, seal elanud rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev; kunagisele balti rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Preuße 'preislane'

püha : püha : püha 'jumalale, temaga ühenduses olevale v vagale isikule, tema meelelaadile, eluviisile omane; eriti sügavat austust vääriv; tähtpäev, mil ei tehta tööd'
pühendama
?alggermaani *wīχa-
vanaülemsaksa wīhen 'pühitsema, õnnistama'
saksa weihen 'laulatama, pühitsema, õnnistama'
liivi pivā, püvā 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, puhkepäev'
vadja pühä 'paast; (rahvapärane v kiriklik) püha; pühapäev; püha, jumalaga ühenduses olev'
soome pyhä 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, pühapäev'
isuri pühä 'pühapäev, püha; paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
Aunuse karjala pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev; armulaud'
lüüdi pühä 'paast; püha'
vepsa pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
saami bassi 'püha, pühapäev'
Germaani laen on häälikulistel põhjustel kaheldav. Teisalt on arvatud, et tegemist võib olla murdesõnas piha(aed) 'varbaed, kiviaed, surnuaed' oleva tüve variandiga, piht-4. Nt soome van srmt pyhä 'rahustamine, kaitsmine, hoidmine', pyhitys 'rahustamine; loomade eest kaitstud piiratud ala', pyhätä 'eraldada, kaitsta, taraga ümbritseda'. Tähenduse areng on sel juhul olnud 'teivas' > 'tara, aed' > 'õu' > 'eraldatud maa-ala' > 'püha'.

rootsi 'teatud Skandinaavia rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
vanarootsi rōþs- liitsõnades rōþsland 'Uplandi rannik, Roslageni maakond', rōþskarl 'selle ranniku elanik'
liivi rūoţšli 'rootslane', rūoţš-mō 'Rootsi'
vadja roottsi, roottsilain 'rootslane', rootsii 'rootsi'
soome ruotsalainen 'rootslane; rootsi', Ruotsi 'Rootsi'
isuri rootsi 'luterlik, luteri (nt kirik)', rootsa, rootsalain 'rootslane'
Aunuse karjala ruočči 'luterlane; rootslane; soomlane', Ruočči '(luterlik) Soome'
lüüdi ruoťš́ 'soomlane (mees); luterlane (mees); Soome; Rootsi'
vepsa roťśide koumad (kohanimi)

sisemine : sisemise : sisemist 'sees, seespool olev, asetsev, toimuv; inimese sisemaailmaga seotud, selles avalduv v sellest johtuv, hingeline; olemuslikult omane, olemusse kuuluv, sellega seotud v sellest lähtuv'
sees1,sisse
liivi sizāl 'sees'
vadja sisi, sisä 'sisemine, sise-, sees-', sizus '(pehme) sisu (leival); täidis; (mitm) sisikond'
soome sisällä 'sees'
isuri sises 'sees'
karjala sisässä 'sees'
vepsa ši͔žaľ 'põu'
? mokša śezǝm 'südamik, tuum, süda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tüvi ei ole läänemeresoome keeltes enamasti iseseisva käändsõnana säilinud, esineb ainult tuletistes ja kaassõnades. sisse on vana käändsõna sisseütleva vorm, sees on seesütleva vorm, tõenäoliselt *sisessä > sihes(sä) > sehes > sees. Vt ka sisalduma.

soome 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
liivi sūom 'soomlane'
vadja soomi 'soome keel'
soome Suomi 'Soome'
isuri soomi 'soome keel; soome'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← balti *šāma-, mis on algselt pärit balti tüvest *žemē- 'maa'. Teisalt on arvatud, et indoeuroopa laen, ← tüvi, mille vasted tütarkeeltes on nt ladina homo 'inimene' ja leedu van srmt žmuo 'inimene'. Varem on arvatud, et sama tüvi mis sõnades soo või soomus või soovima.

taani 'teatud Skandinaavia rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
rootsi dan 'taanlane'

tatari 'teatud turgi rahvale omane või neilt pärinev'
vene tatárin (mitm tatáry), mrd tatár 'tatarlane'
On ka arvatud, et sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa Tatar 'tatarlane'. Vene keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, tatar.

tava : tava : tava 'teatud inimrühmale omane käitumis- v toimimisviis, sotsiaalne norm, komme'
-tabane, taoline, taoti
balti
leedu daba 'olemus, iseloom, loomus'
läti daba 'loodus; olemus, iseloom, loomus'
liivi dabā 'loodus; iseloom; omadus'
vadja tapa 'tava, komme; eluviis; iseloom, loomus'
soome tapa 'tava, komme; harjumus; viis, mood, meetod'
isuri taba 'komme, viis'
Aunuse karjala taba 'iseloom, loomus; viis, komme, harjumus; ägedus, tigedus'
lüüdi taba 'viis, mood; iseloom, loomus'
vepsa taba 'iseloom, loomus'
On ka arvatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *daƀō (tuletis samast tüvest, mis võib olla tabama laenuallikas) või ← alggermaani *þawwa, mille vaste on vanainglise ðeaw 'tava, komme, käitumisviis'. Eesti kirjakeeles esineb sõna üldistunud vanal nõrgaastmelisel kujul, murretes esineb ka algsem tüvevariant taba. Liivi vastet on hiljem mõjutanud läti keel. taoline ja taoti on tuletised nõrgaastmelisest mitmuse tüvest, kus -b- vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka nõnda.

türgi 'teatud Anatoolia ja Balkani rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
alamsaksa turke 'türklane', Turkie, Turkerie, Turkerlant 'Türgi'

vadja 'eesti keelele lähimat sugulaskeelt kõnelevale läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
soome vatja 'vadja keel'
Laenatud kirjakeelde 20. sajandi alguses. Vadjalaste omanimetus vaďďalain on tuletis tüvest vai. Vai oli vadjalaste sümboliks. Analoogiline tuletis sellest tüvest on lõunaeesti kirumissõna vadilanõ 'kurivaim'.

vene2 'teatud idaslaavi rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
alggermaani *weneđ-
saksa Wenden 'vendid (lääneslaavlased)'
vadja venäi, venää 'vene'
soome Venäjä 'Venemaa', venäjä 'vene keel', venäläinen 'vene; venelane'
isuri vennää 'vene; Venemaa'
Aunuse karjala veńa 'Venemaa; vene keel'
lüüdi veńa 'Venemaa; vene'; veńalaińe 'venelane'
vepsa veńa, venä 'Venemaa', veńaľńe 'venelane'
Sõna oli germaanlastel tarvitusel slaavlaste kohta üldiselt, hiljem naaberrahva vendide, tänapäeva sorbide kohta. Läänemeresoomlased võtsid selle kasutusele oma slaavlastest naabrite kohta.

vepsa 'ühele läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
soome vepsän (omastav) 'vepsa'
Laenatud kirjakeelde 20. sajandi alguses.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur