[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
◊ eraldi, eri, ära2, -äranis
← algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
● liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak ← soome erakko 'eremiit, erak', eriline ← soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev', eriti ← soome erittäin 'eriti, väga', eristama ← soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka eru.

eraldi 'teistest, muudest lahus, omaette, mujal kui muud' era-

kinnas : kinda : kinnast 'kätt kaitsev hrl randmeni ulatuv riietusese, millel on pöidla (sõrmkindal iga sõrme) jaoks omaette tupjas moodustis'
? ← balti
läti cimds 'kinnas'
● liivi kīndaz 'kinnas'
vadja tšinnas 'labakinnas'
soome kinnas 'labakinnas'
isuri kinnas 'nahklabakinnas'
Aunuse karjala kinnas 'labakinnas'
lüüdi kindaz 'nahklabakinnas'
vepsa kindaz 'labakinnas'
On ka arvatud, et laenusuund on vastupidine: balti tüvi on läänemeresoome keeltest laenatud.

muhatama : muhatada : muhatan 'korraks omaette rahulolevalt naeratama, muigama; mühatama, ühmama' muhelema

muhelema : muhelda ~ muheleda : muhelen 'mõnusalt, rahulolevalt omaette naeratama'
◊ muhatama
● liivi mujāldõ, mu’idlõ 'naeratada, muhelda'
vadja muhahtaa 'muhatada, (korraks) naeratada', muhisa 'naeratada, muhelda; pomiseda'
soome mrd muhata, muhoilla 'naeratada, muhelda'
isuri muhissa 'nohiseda; sahiseda'
Aunuse karjala muhišta 'naeratada, muhelda'
lüüdi muhaita 'naeratada, muhelda'
vepsa muhata 'naeratada, muhelda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas müha.

nosima : nosida : nosin 'omaette vaikselt, kiirustamata ja vähehaaval midagi tegema (sööma, pusima, otsima)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näsima, nüsima, posima, sosisema. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåset 'näppama, varastama'.

nosutama : nosutada : nosutan 'norutama; omaette nohistama' nosu

salm2 : salmi : salmi 'graafiliselt omaette värsirühma moodustav kompositsiooniline üksus luuleteoses'
← alamsaksa salm, psalm 'psalm, laul'
Alamsaksa tüvi on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka psalmós 'pillikeele näppimine'.

tutt : tuti : tutti 'omaette hoidev (v kokkuseotud) juuksesalk; (püstine) salk, kahl, tort (karvu, rohtu vms); lõngast tups (ümara kujuga v rippuvate narmastega); lehv'
○ tott
? ← alamsaksa tot 'pulst, karvatuust'
On ka arvatud, et sõna on rootsi laen, ← rootsi tott '(juukse-, lõnga)tutt', eestirootsi tшṯ 'lina- v takutuust, -salk'. Samuti on arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi.