[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hagu : hao : hagu 'kütteks maharaiutud peened puud v oksad'; mrd 'kaera pööris'
◊ hagerik
← balti
leedu šaka 'oks; haru'
läti sakas (mitm) 'rangid'
● vadja hako 'jäme pehkinud puu; tuulest murtud puu känd'
soome hako '(okaspuu) oks; vettinud puunott'
isuri hago 'pehkinud puu; vettinud puunott; ajupuit'
Aunuse karjala hago 'pehkinud puu'
lüüdi hago 'pehkinud puu'
vepsa hago 'tuulemurd, jäme pehkinud puu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd hakeri 'roigastest või kuuseokstest varjualune heintele lauda seina ääres; vilets maja, hurtsik' (← hagerik). Vt ka agu.

juga-2 liitsõnas jugapuu 'igihaljas punase seemnerüüga okaspuu (Taxus baccata)'
● liivi jougūz 'jugapuu'
? soome jukeva, jukainen 'kõva, tugev'
Eesti keelest võib olla laenatud soome van srmt jukopuu 'jugapuu', laenamine võis toimuda seoses jugapuust tarbeesemete levikuga, sest hiljem ja mujalt pole sõna registreeritud.

kadakas1 : kadaka : kadakat 'igihaljas okaspõõsas v -puu (Juniperus)'
● liivi kadāg 'kadakas'
vadja kataga, kataja 'kadakas'
soome kataja 'kadakas'
isuri kattaaja, kadajoin 'kadakas'
Aunuse karjala kadai, kadajaine 'kadakas'
lüüdi kadai 'kadakas'
vepsa kadag, kadaǵ 'kadakas'
? saami goahcci '(okaspuu) okas'
? mansi χūś sõnaühendis χūś ūľpa 'kõrge, jäme, oksaharudeta ja tiheda ladvaga seeder'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Saami ja mansi vaste asemel on kaugemate sugulaskeelte vasteks peetud ka komi kač liitsõnas kač-pomeľ 'kadakas'. Teisalt on oletatud, et tüvi on balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu kadagys 'kadakas', läti kadiķis 'kadakas' ja preisi kadegis 'kadakas', sel juhul on kaugemate sugulaskeelte sõnad teise päritoluga. Pigem on siiski balti tüvi läänemeresoome keeltest laenatud.

kusal : kusali : kusalit 'pakktaru sülemite püüdmiseks, pettetaru'
○ kussal, kosal
← läti mrd kuosuls 'mesilassülem'
Teisalt on sõna peetud tuletiseks uurali tüvest, mille vasted on murdesõna kosk 'paks puukoor', liivi kuosk 'suur tükk kuusekoort', vadja kõsku 'paks okaspuu koor', soome mrd kosku 'kuusekoor', isuri kosut 'kuusekoor', karjala koskut 'kuusekoor', lüüdi koskud 'kuusekoor', vepsa kostkahaine 'kuusekoor', idahandi ki̮ńť 'puu mähk', ungari hárs 'pärn'; mrd 'niin', eenetsi seśi 'puukoor', nganassaani kasu 'puukoor', sölkupi k͔āsǝ 'puukoor' ja kamassi kåzå 'puukoor'. Sel juhul on läti sõna laenatud eesti keelest.

kuusk : kuuse : kuuske 'igihaljas tiheda koonusja võraga okaspuu (Picea)'
● liivi kūzõz 'kuusk'
vadja kuusi 'kuusk'
soome kuusi 'kuusk'
isuri kuusi 'kuusk'
Aunuse karjala kuuzi 'kuusk'
lüüdi kuuž 'kuusk'
vepsa kuź 'kuusk'
saami guossa 'kuusk'
ersa kuz 'kuusk'
mokša kuz 'kuusk'
mari kož 'kuusk'
udmurdi ki̮z 'kuusk'
komi koz 'kuusk'
handi χol 'kuusk'
mansi χōwt 'kuusk'
neenetsi χadi 'kuusk'
eenetsi kaziku 'kuusk'
nganassaani koʔ 'mänd; kuusk'
sölkupi k͔ūt 'kuusk'
kamassi kod 'kuusk'
Uurali tüvi. k sõna lõpus on eesti keeles tekkinud lisahäälik, murretes esineb ka selle häälikuta variant kuus.

lehis : lehise : lehist 'raske mädanemiskindla puiduga heitlehine okaspuu (Larix)' leht

mänd2 : männi : mändi 'igihaljas, enamasti kimbus paiknevate pikkade okastega okaspuu (Pinus)'
● liivi mänd 'noor mänd'
vadja mäntü 'mänd, mastimänd'
soome mänty 'mänd'
isuri mändü 'kidur mänd'
Aunuse karjala mändü 'jändrik, kõva, vaigune (mänd); jändrik mänd'
lüüdi mänd 'mänd'
vepsa mänd 'soos kasvav männik; (männi) pehme maltspuit'
On arvatud, et tuletis tüvest mänd1, see tööriist tehti enamasti noore männi ladvast. Esialgne tähendus on olnud 'noor mänd'. Männi vana nimetus pedajas on säilinud peamiselt Lõuna-Eestis. Vt ka mänsak.

nulg : nulu : nulgu 'igihaljas sihvaka koonusja võraga sirge kõrge okaspuu (Abies)'
← mari nulγo 'nulg'
Laenatud kirjakeelde 1920. aastatel.

nõrguma : nõrguda : nõrgun 'nire(de)na v tilkadena valguma, immitsema, nirisema'
○ kirderanniku norguma
● ? liivi noŗkõ 'isutult süüa, näkitseda'
vadja nõrkata, nõrkõta 'nõristada, vähehaaval valada'
soome norkko 'urb'; mrd norko(nen) 'okaspuu kasv'
Aunuse karjala ńorkku- 'tilkuda, voolata'
vepsa ńorke͔ita 'kiiresti lüpsta'
ersa nuŕgems 'voolama, valguma; rippuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Esitatud liivi vastet on teisalt peetud norima vasteks. Vt ka norg.