[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

karikas : karika : karikat 'sügava kausikese kujuline laieneva jalaga (väärismetallist) jooginõu'
? ← algskandinaavia
vanaislandi kalkr, kalekr 'karikas'
? ← vanarootsi kar 'peeker, karikas'
● isuri karikka 'teatud pulmarituaal, karikas [?]'
Kui laenuallikaks on vanarootsi sõna, on sellele lisatud liide -k(as). On ka oletatud, et sõna võib olla kujunenud mitme laenuallika segunemisel, sel juhul võib üks laenuallikas olla alamsaksa kellik 'karikas'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi karik 'armulauakarikas'.

ketas : ketta : ketast 'sõõrjas plaat, lameda silindri kujuline ratas'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis keha.

kringel : kringli : kringlit '8-kujuline keerusai v -kook'
○ krõngli, ringel, klenger
← alamsaksa kringel 'kringel'
← saksa Kringel 'kringel'
Eesti keelest võivad olla laenatud vadja kringeli 'rõngik, kringel', isuri krinkeli 'rõngik, kringel'.

rang- liitsõnas rangluu 'abaluud rinnakuga ühendav S-kujuline luu õlavöötmes' rangid

ring : ringi : ringi 'tasandi osa, mida piirab joon, mille moodustavad ühest punktist samal kaugusel olevad punktid; eelmise sarnane kujund v ese, sõõr; ringjoone kujuline liikumine, tiir, pööre'
○ rink
← alamsaksa rink 'ring, sõõr'
Varem on laenatud tüve germaani vaste, rõngas.

rästi liitsõnas risti-rästi 'põigiti'
◊ rästik
● liivi räštī liitsõnas rištī-räštī 'risti-rästi'
Aunuse karjala rästäi sõnaühendis ristai rästäi 'risti-rästi, nagu juhtub'
Tõenäoliselt tüve rist variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Teistes läänemeresoome keeltes esineb analoogiliselt kujunenud tagavokaalne tüvi, mille vasted on vadja rassii liitsõnas rissii-rassii 'risti-rästi, risti-põiki', soome rasti 'täke, sisselõige; teetähis; (x-kujuline) rist; märk, linnuke', ristiin rastiin 'risti-rästi, risti-põiki; siia-sinna, sinna-tänna', karjala rasti 'teetähis'. Tuletis rästik on moodustatud mao mustrit silmas pidades, eeskujuks võib olla olnud saksa Kreuzotter 'rästik', vrd Kreuz 'rist'.

sarn : sarna : sarna 'põsenukk'; mrd 'puusakont'
On arvatud, et vana tuletis tüvest sarv, nagu on ka soome mrd sarvena 'puus, puusaluu', isuri sarvena 'puus', karjala sarvena, sarvana 'puus'. Teise seletuse järgi võib olla sama tüvi mis sõnas sarnane. Samalaadne tähendussuhe on soome keeles, soome muoto 'vorm, kuju; rivi; näojooned, ilme, nägu' ja muotoinen 'millegi kujuline; sarnane, taoline'.

sedelgas : sedelga : sedelgat 'hobuse seljale asetatav polsterdatud sadulakese kujuline riist, mis aitab oma rihma abil kanda veoki aisu'
○ sedel, sedergäs, sedluk, sedruk(as), telgas, telka
← vene sedëlka 'sedelgas'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sidilk, sitilk, sedälk 'sedelgas'.

tiir1 : tiiru : tiiru 'ringjoone vm suletud kõverjoone kujuline liikumine, ring; mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, ringkäik, niisama ringikõndimine, jalutuskäik'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

tuur1 : tuura : tuura 'puust varre ja peitli- v odakujulise otsaga terariist jää raiumiseks'
← balti
leedu dura 'tuur'
läti dūre 'rusikas; tuur; suur õõnespeitel; temm-meisel'
● vadja duura 'mütt; tuur', tuura 'tuur'
soome tuura 'tuur'
isuri tuura 'tuur'

tuur3 : tuuri : tuuri 'millegagi tutvumiseks v mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, käik v sõit (lähtepunkti tagasitulemisega); mitmepäevased jalgrattavõistlused; ringjoone v seda meenutava kõverjoone kujuline liikumine, ring; terviklik osa tantsust, ringikujuline tantsimine, tantsuring'; kõnek 'pööre (mootoril)'
← saksa Tour 'väljasõit, matk, retk, ringreis; (tantsu)tuur, tiir, ring; pööre (nt mootoril)'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt prantsuse keelest, ← prantsuse tour 'ringikujuline liikumine, pööre; käik, sõit; tantsutuur'.

vedru : vedru : vedrut 'masina v mehhanismi elastne, spiraali vm kujuline osa, mida kasutatakse näiteks löökide ja vibratsiooni leevendamiseks v käivitusenergia akumulaatorina'
← alamsaksa vedder(e) 'sulg; vedru'