[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ilma (kordab ja rõhutab ilmaütleva käände funktsiooni); 'maksuta, tasuta; nõnda, et midagi vajalikku pole' ilm

na1 'nii, nõnda' nõnda

naa 'teisiti; nii, nõnda' nõnda

nagu (sidesõnana) 'justkui, otsekui, kui; niipea kui'; (määrsõnana) 'justkui (tagasihoidliku ettepaneku, kahtluse või kerge pahameele väljendamisel)'
◊ na2
Kuluvorm sõnaühendist nõnda kui (> nõnnago ~ nõnnagu > naago ~ naagu > nagu). na2 on veelgi lühenenud variant.

need : nende : neid (mitmuslik omadussõnaline näitav asesõna)
◊ nii
● liivi ne 'need'
vadja ne(d), nee(d) 'need'
soome ne, mrd net 'need; nemad'
isuri ne 'need; nemad'
Aunuse karjala ned, net 'need'
lüüdi ne(d), ńed 'need'
vepsa ńed, ńeno(d), ńene͔d 'need'
? saami na- sõnas nappo 'niisiis, seega'
? mari nine 'need'
? komi mrd nije̮ 'nemad'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas nemad. Saami vaste võib olla (esitatu asemel) ka nie, nievt 'nii (nagu)'. nii on sõna need vana viisiütleva käände vorm. Vt ka nõnda.

nemad : nende : neid (mitmuse 3. isiku asesõna)
◊ nad
● liivi nänt (omastav) 'nende'
vadja nämä(d), nävä(d) 'nemad'
soome nämä 'need'
isuri nämäd 'need'
Aunuse karjala nämä, nämmä 'need'
lüüdi ńämä(d) 'need'
? saami ná, návt 'nii, nõnda'
ersa ńeť, ńe 'need'
mokša ńä, ńat 'need'
? mari nine 'need'
komi naje̮ 'nemad'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-permi või uurali tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas need. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nood tüve vasteks. Eesti keeles ja teistes läänemeresoome keeltes esinev element -ma- (-mä-) on liide. On oletatud, et sama tüve vasted on ka mõned ugri ja samojeedi keelte käändelõpud, ungari -nek, -nak, mansi -na, -n, handi -nȧ, eenetsi -ne, samuti neenetsi kaassõna ńān 'juurde, juures'. nad on sõna lühenenud variant.

nentima : nentida : nendin 'sedastama, konstateerima; täheldama; kinnitavalt lausuma'
1930. aastatel loodud tehistüvi, impulss-sõnad on võinud olla nõnda (murretes ka nenda) ning saksa nennen 'mainima; nime andma, hüüdma' ja inglise mention 'mainima, nimetama'.

nood : nonde : noid (mitmuslik näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale v varemalt mainitud isikule, loomale, esemele v olukorrale)
● Kukkusi vadja noo 'nood'
soome nuo, mrd nuot, noi 'nood'
isuri noo 'nood'
Aunuse karjala nuod 'nood'
saami nu, nuvt 'nii'
ersa nona 'need, muud'
mokša nona 'teine, muu, eelmine'
mari nuno 'nemad; need'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-volga või koguni uurali tüvi. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nemad tüve vasteks. Vt ka nõnda.

nõnda 'nii'
◊ na1, naa
● vadja nintaa 'nii, nõnda'
Kuluvorm sõnaühendist *niin taβoin (nii, need, + mitmuse viisiütlev sõnast tava) või *noin taβoin ( *noin on viisiütlev sõnast nood). Kujunemiskäik on olnud *niin taβoin > ninda > nenda > nõnda. naa ja na1 on veelgi lühenenud variandid, kujunemiskäik nõnda > nõnna > naa, lauserõhutus asendis na. Vt ka nentima.

puhkima : puhkida : puhin 'raskelt ja kuuldavalt hingama, ähkima; auru kuuldavalt välja laskma, nõnda sõitma' puhuma

rääbis : rääbise : rääbist 'järvedes ja Soome lahe idaosas elutsev väike räimekujuline siig (Coregonus albula)'
○ lõunaeesti rääbüss
● liivi repšõz 'rääbis'
soome rääpys 'rääbis'
isuri rääbüs 'rääbis'
Aunuse karjala riäpöi 'rääbis'
lüüdi riäpüz, riäpüöi 'rääbis'
vepsa ŕäpus 'rääbis'
Läänemeresoome tüvi, võib olla algselt sama mis sõnas rääbakas. Rääbis elutseb ainult põliste läänemeresoome aladega külgnevates vetes ja nõnda on sõna laenatud läänemeresoome keeltest paljudesse naaberkeeltesse. Eesti keelest võivad osaliselt olla laenatud rootsi rabboxe, van rebox, räpöxe, mrd räpuks 'rääbis' ja baltisaksa Rebs 'rääbis'.

solgutama : solgutada : solgutan 'rippuda lastes hrl vees edasi-tagasi liigutama, nõnda pesema; loksutama' solk

tava : tava : tava 'teatud inimrühmale omane käitumis- v toimimisviis, sotsiaalne norm, komme'
◊ -tabane, taoline, taoti
← balti
leedu daba 'olemus, iseloom, loomus'
läti daba 'loodus; olemus, iseloom, loomus'
● liivi dabā 'loodus; iseloom; omadus'
vadja tapa 'tava, komme; eluviis; iseloom, loomus'
soome tapa 'tava, komme; harjumus; viis, mood, meetod'
isuri taba 'komme, viis'
Aunuse karjala taba 'iseloom, loomus; viis, komme, harjumus; ägedus, tigedus'
lüüdi taba 'viis, mood; iseloom, loomus'
vepsa taba 'iseloom, loomus'
On ka arvatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *daƀō (tuletis samast tüvest, mis võib olla tabama laenuallikas) või ← alggermaani *þawwa, mille vaste on vanainglise ðeaw 'tava, komme, käitumisviis'. Eesti kirjakeeles esineb sõna üldistunud vanal nõrgaastmelisel kujul, murretes esineb ka algsem tüvevariant taba. Liivi vastet on hiljem mõjutanud läti keel. taoline ja taoti on tuletised nõrgaastmelisest mitmuse tüvest, kus -b- vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka nõnda.

triip-2 liitsõnas triiphoone 'kasvuhoone'
← alamsaksa *drīf-hūs
Laenuallikana esitatud alamsaksa liitsõna (drīf < driven 'ajuma, triivima; ajama; (karja) pidama; tegelema' + hūs 'maja') otseselt registreeritud ei ole, kuid see on taastatav vanemas eesti keeles registreeritud sõna triipus, triibus 'kasvuhoone' põhjal. Seega on alguses laenatud liitsõna tervikuna, hiljem on sellest eraldatud tüvi triip, millele on lisatud liitsõna järelosise tõlge ning moodustatud nõnda triiphoone. Alamsaksa tegusõna või selle rootsi vaste on ka eraldi laenatud, triivima1 ja triivima2.