[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

arp1 : arbu : arpu 'nõiatrumm; sõela- v muukujuline nõidus- v ennustusvahend'
arbuma
alggermaani *arƀa, *arƀa-z
vanaislandi arfr 'pärand, pärandus'
rootsi arv 'pärimine, pärand(us)'
saksa Erbe 'pärand'
alggermaani *arχwō
vanaislandi ǫr 'nool, kepp, mis saadeti ringi kui kutse rahvakoosolekule'
vanarootsi arf 'nool'
liivi arb 'nõiduda, loitsida'
vadja arpa 'liisk, liisupulk; liisuga saadud osa küla ühisest heinamaast'
soome arpa 'loos, liisk'
isuri arba 'loos, liisk; liisuga saadud osa küla ühisest põllu- v heinamaast'
karjala arpa 'loos, liisk'
vepsa arb 'loos, liisk'
saami vuorbi 'loos, liisk; saatus'

ask : asa : aska 'nõidus, lumm'; mrd 'nõid'
On oletatud, et tüve vaste on mokša aksǝms 'ära needma, sajatama; ära nõiduma v võluma, lummama', eeldusel, et eesti keeles on häälikud kohad vahetanud.

kõne : kõne : kõnet 'rääkimine; keel; avalik ettekanne'
● ? soome kone 'masin; seade, aparaat; mootor'; mrd 'tööriist; teguviis; temp, vemp; nipp'
isuri konu 'eriline komme'
karjala koneh 'nõidus, taig'
Läänemeresoome tüvi.

nõid : nõia : nõida 'üleloomulikku maailma ja inimest teatud vahendite ning toimingutega vahendav isik, maag, šamaan'
kirderanniku noid(a)
vadja nõita 'nõid; nõidus, nõidumine'
soome noita 'nõid'
isuri noida 'nõid'
karjala noita 'nõid'
lüüdi noide͔ 'nõid'
vepsa noid 'nõid'
saami noaidi 'nõid'
mansi ńājt, ńājt-χum 'šamaan, nõid'
Soome-ugri tüvi.

taig1 : taia : taiga 'nõiatemp'
soome taika 'nõidus, nõiatemp; võlu, veetlus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes, sealgi on tegemist soome laenuga.

tänama : tänada : tänan 'teenest, abist vms sugenevat heameelt väljendama v avaldama'
lõunaeesti tehnämä
liivi tiennõ 'tänada'
vadja tenata 'tänada'
soome tenho 'veetlus, võlu; lummus, mõju; nõidus, nõiavägi'
karjala rhvl tehno 'lummus, mõju; nõidus, nõiavägi'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *þenχwō-, mille vaste on gooti þeihvō 'pikne', kuid seda ei ole usutavaks peetud.

türa : türa : türa 'peenis'
liivi tirā 'peenis'
vadja türä 'peenis'
soome tyrä 'song'; mrd 'peenis; munandikott'; van 'nõidus, nõia lastud „laeng“, nõianool'
isuri türä 'peenis'
Aunuse karjala türä 'song; (hrl mitm) munandid, mehe või isaslooma suguelundid'
lüüdi ťürä 'song; (mitm) mehe suguelundid'
Läänemeresoome tüvi.

võlu : võlu : võlu 'veetlus, hurm; nõidus'
lõunaeesti võhl(u) 'kade, tige, halb inimene'
vanavene vŭlhvŭ 'nõid; ennustaja'
liivi võl 'nõid, võlur'; võllõ 'võluda; lehmadelt piima varastada'
soome velho 'nõid, võlur; šamaan'
karjala velho 'nõid'
vepsa van volh 'nõid'
Vt ka võhr.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur