[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

ask : asa : aska 'nõidus, lumm'; mrd 'nõid'
On oletatud, et tüve vaste on mokša aksǝms 'ära needma, sajatama; ära nõiduma v võluma, lummama', eeldusel, et eesti keeles on häälikud kohad vahetanud.

kiim : kiima : kiima 'ind, suguiha'; mrd 'iha, himu; rutt, kiirus'
● ? vadja tšiima liitsõnades tšiimaleipä 'rituaalne leib, mida tüdrukud sõid saunas pruudi pesemisel', tšiimapiiraga 'rituaalne pulmapirukas'
soome kiima 'ind, suguiha; paaritusmäng'
Aunuse karjala kiimu 'ind, suguiha; (lindude) paaritusmäng; kihk, kange soov; askeldus, sagin, asi, lugu'
lüüdi kiim(e͔) 'ind, suguiha; paaritusmäng'
vepsa kiḿ '(lindude) paaritusmäng; (lamba, kitse, lehma) ind'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et tuletis soome-ugri tüvest, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gihkat 'mängida (lindude kohta); paarituda; ligi ajada, külge lüüa; nõiduda' (või saami gieibmi 'ind, suguiha'), komi mrd kojni̮ 'mängima (lindude kohta)'; van srmt turni̮-kojni̮ 'nõiduma, ennustama', ungari kéj '(seksuaalne) nauding', mansi kaj- 'mängima (lindude kohta); nõialaule laulma' ja handi koj- 'ennustama, lauldes nõiduma'.

loitsima : loitsida : loitsin 'lausuma, nõiduma'
soome loitsia 'loitsida; nõiduda, võluda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal, kirderannikumurreteski on tüvi ilmselt soome keelest laenatud. Soome allikas võib olla vana tuletis kas looma tüvest või läänemeresoome-saami kaassõnatüvest, mille vaste on nt soome luo 'juurde'.

lummama : lummata : lumman '(ära) nõiduma, meeli segama; võluma, kütkestama'
vadja lummata '(verejooksu) sulgeda (posimisega); verejooksu sulgeda'
soome lumota 'nõiduda, võluda; lummata, hurmata'
isuri lummada 'verejooksu sulgeda; teadvusetuks muuta'
karjala lumota, lumuo 'nõiduda, võluda, loitsida; nõiakunstiga ära rikkuda'
saami lapmut 'lummusse sattuda, võlutud olla'
mari lumaš '(märkamise, tähelepanu juhtimise kohta:) (kellegi) silmi pöörama'
Läänemeresoome-mari tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *klumō(ja)n-, mille vaste on nt norra mrd kluma 'keeletuks muutma'. Germaani laenude puhul on vastete olemasolu volga keeltes ebatavaline, kuid mitte võimatu, see eeldab suhteliselt varast laenamisaega.

manama : manada : manan 'sõnadega, lausudes nõiduma; kujutlusse, vaimusilma ette äratama; kiruma, siunama'
mõnama, mõnitama
?alggermaani *manō(ja)n-
vanainglise manian 'meelde tuletama; õhutama, nõu andma; nõudma'
vanasaksi manon 'meelde tuletama'
vanaülemsaksa manōn 'meelde tuletama, manitsema, paluma'
● ? liivi maņţõ 'ennast nõiduse vastu kaitsta', maņţõmi 'nõidusega arstimine'
soome manata 'loitsida, esile kutsuda, siunata'
isuri manada 'loitsida, esile kutsuda, siunata'
Aunuse karjala manata 'etteheiteid teha, hurjutada'
Germaani või noorem laen, häälikulistel põhjustel ei saa laenuaega täpsemalt kindlaks teha. Vt ka manala, manitsema.

posima : posida : posin 'maagilisi sõnu lausuma, nende abil arstima, ennustama v nõiduma; pusima'
posisema,posu
● ? liivi possāgõl, possõn 'tõsine; pahur'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pobisema, podisema, pomisema, porisema, pusima, nosima, sosisema.

siunama : siunata : siunan 'kiruma, põhjama, sarjama'
vanarootsi sighna 'õnnistama, ristimärki tegema'
Varasemal ajal on ka eesti sõna tähenduste hulgas olnud 'õnnistama; nõiduma'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur