[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

arp1 : arbu : arpu 'nõiatrumm; sõela- v muukujuline nõidus- v ennustusvahend'
arbuma
alggermaani *arƀa, *arƀa-z
vanaislandi arfr 'pärand, pärandus'
rootsi arv 'pärimine, pärand(us)'
saksa Erbe 'pärand'
alggermaani *arχwō
vanaislandi ǫr 'nool, kepp, mis saadeti ringi kui kutse rahvakoosolekule'
vanarootsi arf 'nool'
liivi arb 'nõiduda, loitsida'
vadja arpa 'liisk, liisupulk; liisuga saadud osa küla ühisest heinamaast'
soome arpa 'loos, liisk'
isuri arba 'loos, liisk; liisuga saadud osa küla ühisest põllu- v heinamaast'
karjala arpa 'loos, liisk'
vepsa arb 'loos, liisk'
saami vuorbi 'loos, liisk; saatus'

hiir1 : hiire : hiirt 'väike, saleda keha ja pika sabaga näriline (Mus)'
hiir2
liivi īr 'hiir'
vadja iiri 'hiir; rott'
soome hiiri 'hiir'
isuri hiiri 'hiir'
Aunuse karjala hiiri 'hiir'
lüüdi hiiŕ(i) 'hiir'
vepsa hiŕ 'hiir'
ersa čejeŕ 'hiir'
mokša šejər 'hiir'
udmurdi ši̮r 'hiir'
komi ši̮r 'hiir'
handi leŋkər 'hiir'
mansi taŋkər 'hiir'
ungari egér 'hiir'
Soome-ugri tüvi. Lähedasi hiire jt sarnaste näriliste nimetusi on ka mitmetes turgi ja tunguusi keeltes, nt tatari sui̮r 'ümiseja', nanai singgere 'hiir; rott' ja evengi singerēkēn 'hiir; rott'. hiir2 'hall' on vana *oi-liitega tuletis. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hūr 'hiir'.

jänes : jänese : jänest 'pikkade kõrvadega näriline (Lepus)'
Salatsi liivi jänds, jänts 'jänes'
vadja jänes 'jänes'
soome jänis 'jänes'
isuri jänis, jänöi 'jänes'
Aunuse karjala jänöi 'jänes'
lüüdi ďäńiž 'jänes'
vepsa jäńiš 'jänes'
Läänemeresoome tüvi.

kobras : kopra : kobrast 'poolveelise eluviisiga näriline (Castor)'
vene bobr 'kobras'
Laenu muganemisel on sõna keskel oleva b tõttu sõna alguses b > k, lisandunud on liide -as.

kunel : kuneli : kunelit 'oravataoline hallikaspruuni selja ja kollakasvalge kõhupoolega Euroopa ja Ees-Aasia näriline (Glis glis)'
Tundmatu päritoluga tüvi. Sõna on zooloogiaterminina kirjakeelde toodud Kaukaasia eestlaste keelest.

küülik : küüliku : küülikut 'jänesesarnane näriline (Oryctolagus cuniculus)'
1930. aastatel loodud tehistüvi.

mügri : mügri : mügrit 'tumepruun kuni must roti moodi näriline, vesirott (Arvicola amphibius)'
liivi migriki 'mutt'
vadja mügrä 'mutt; vesirott'
soome myyrä 'mutt; (mitm) uruhiirlased (Microtinae)'
isuri mügrä 'mutt'
Aunuse karjala mügrü 'mutt'
lüüdi mügr 'mutt; rott'
Läänemeresoome tüvi.

orav : orava : oravat 'Euraasia metsades puudel elutsev pika koheva sabaga väike näriline (Sciurus vulgaris)'
liivi vȯrābõz 'orav'
vadja õrava 'orav'
soome orava 'orav'
isuri orraava 'orav'
Aunuse karjala orau 'orav'
lüüdi orau 'orav'
vepsa orau 'orav'
saami oar'ri 'orav; kopikas'
ersa ur 'orav; kopikas'
mokša ur 'orav'
mari ur 'orav; raha, kopikas'
komi ur 'orav; kopikas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Raha tähendus sugulaskeeltes viitab sellele, et oravanahku on kasutatud maksevahendina.

rott : roti : rotti 'hiirest suurem näriline (Rattus)'
alamsaksa rotte 'rott'
Murdesõna rott 'hiir' on eestirootsi laen, ← eestirootsi rot̠ 'hiir'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur