[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

argine : argise : argist 'igapäevane, tavaline, pidulikkuseta'
alggermaani *arǥīn-, *arǥijōn-
vanaislandi ergi 'häbitus, sündsusetus; kirglik soov, iha'
islandi ergja 'pahameel; ahnus'
vadja artši 'paastuväline toit; paastuväline aeg'
soome arki 'argipäev, tööpäev'
isuri argi 'argipäev; paastuväline toit'
Aunuse karjala argi 'paastuvahe, paastuväline aeg'
lüüdi aŕg 'paastuväline aeg v päev; paastuväline toit'
vepsa aŕg 'paastuväline aeg v päev; paastuväline toit'
Tähenduserinevuse tõttu on tüve germaani päritolu peetud ka küsitavaks. Siiski on lähedase tähendusega islandi arg 'töö ja vaev' ja arga 'pingutades töötama'. Vt ka äri.

ida : ida : ida 'põhjast 90° päripäeva asuv ilmakaar' idanema

lau- sõnas laupäev 'pühapäevale eelnev nädalapäev'
algskandinaavia
vanaislandi laugardagr 'laupäev'
vanarootsi lögherdagher 'laupäev'
rootsi lördag 'laupäev'
vadja laukopäivä 'laupäev'
isuri laukopäivä 'laupäev'
Skandinaavia allikas on liitsõna, vrd nt vanaislandi laug 'pesemisvesi' + dagr 'päev'. Liitsõna esiosise tähendus on andnud nime nädalapäevale, mil pesemine ette võeti.

nägur : näguri : nägurit 'vilets, närune, nigel; viletsus; hädavares'
Tundmatu päritoluga tüvi.

reede : reede : reedet 'neljapäevale järgnev ja laupäevale eelnev nädalapäev'
reeda, reedi
alamsaksa vridach 'reede'
vanarootsi frēdagher, frēadagher, frīadagher 'reede'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur