[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haigur : haigru : haigrut 'veelembene pika kaela ja terava nokaga suur lind (Ardea)'
← alggermaani *χaigraz
rootsi häger 'haigur'
taani hejre 'haigur'
vanaülemsaksa heigaro 'haigur'
● soome haikara 'toonekurg'
karjala haikari 'toonekurg'

kaur : kauri : kauri 'hanesuurune saleda keha, pika sirge kaela ja odaterava nokaga veelind (Gavia)'
? ← balti
läti gaura 'veelind, koskel [?]'
preisi geauris 'veelind, kormoran [?]'
● soome van srmt kauru 'koovitaja'
Kuna tüvi on häälikuliselt ajendatud, võib see olla ka läänemeresoome ja balti keeltes rööpselt kujunenud. Eesti keelest võib olla laenatud vene mrd kavra, kaura 'tuttpütt (Podiceps cristatus)'.

lakk1 : laka : lakka 'laepealne, pööning; jõhvid vm karmimad karvad loomade kaelaharjal (nt hobusel, lõvil); (tasku)klapp, (mütsi)sirm; vähi liikuv tagakeha'
← alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
● liivi lakād (mitm) 'hobuse lakk', laţţ 'kaabu, müts'
vadja lakka 'hoone laepealne, pööning'
soome lakka 'varikatus; (rehe) katuse lai räästas; pööning', lakki 'ääreta, sageli nokaga müts; naistemüts; (rukki)haki kate'
isuri lakka 'katusealuse v rehe pööning', lakki 'abielunaise peakate'
Aunuse karjala lakki 'abielunaise peakate; mehe peakate'
karjala lakka 'pööning; pealagi; mäe, künka tipp; abielunaise peakate v selle pealaeosa'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lagi. Varem on arvatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari lakik 'elama', kuid see on kaheldav vastete puudumise tõttu teistes kaugemates sugulaskeeltes.

leevike : leevikese : leevikest 'lühikese jämeda nokaga väike jässakas lind, isaslinnul on keha alapool punane (Pyrrhula pyrrhula)' lõoke

nakitsema : nakitseda : nakitsen 'pisitasa suuga, hammastega, nokaga tegutsema, näkitsema; nokitsema' nakk

part : pardi : parti 'hanest väiksem jässaka kere ja laia lameda nokaga veelind (Anas); selline kodulind (Anas domestica)'
● liivi pa’ŗ 'part'
vadja partti 'part'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, ilmselt sama mis sõnas parisema. Eesti keelest on laenatud soome mrd partti 'part' ja eestirootsi paṭṭ, pārt, partt 'part, metspart'.

soni : soni : soni 'hrl paksemast riidest v nahast ja (samast materjalist) nokaga meestemüts'
← baltisaksa Johnny-Mütze 'Inglise reisimüts, sportmüts'
Eesti keelde on laenatud baltisaksa liitsõna esimene osis, eesnimi Johnny viitab „tüüpilisele” inglasele.

tihane : tihase : tihast 'lühikese peenikese nokaga väike värvuline (Parus)'
● soome tiainen, mrd tihanen 'tihane'; mrd 'väikelind'
Aunuse karjala ťi(j)aine, tijaine 'tihane'
lüüdi tiaińe͔ 'tihane'
vepsa ťiäińe 'leevike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, matkib linnu häälitsust.

toone- liitsõnades toonekurg 'suur pikkade jalgade ja pika nokaga lind (Ciconia)', toonesepp 'tömbi peaga must v pruun silinderjas mardikas, kelle tõugud kahjustavad puitseinu ja mööblit (Anobium)'
← alggermaani *dawīni-
vanaislandi dán 'surm'
rootsi dån 'minestus'
● vadja tooni 'toonela, manala, surnute riik'
soome tuoni 'surm (isikustatult); toonela, manala, surnute riik'
karjala tuoni 'surm; toonela, manala, surnute riik'
saami duotna 'vaeseke'
On arvatud, et tegemist võib olla veelgi varasema, eelgermaani laenuga, ← *d^how-(ey)e-ni. Sama germaani tüvi võib olla ka sõna tõbi laenuallikas. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka toonela.

vares : varese : varest 'suur tugeva nokaga värvuline (Corvus corone)'
● liivi varīkš 'vares'
vadja varõs 'vares'
soome varis 'vares'
isuri varis 'vares'
Aunuse karjala varoi 'vares'
lüüdi variš 'vares'
vepsa variš 'vares'
saami vuoražas 'vares'
ersa varśej 'vares'
mokša varśi 'vares'
handi wŏrŋa 'vares'
mansi urin- liitsõnas urinēkwa 'vares'
ungari varjú 'vares'
neenetsi wərŋe 'vares'
sölkupi kuə̑rä 'vares'
kamassi bare 'vares'
matori bere 'vares'
Uurali tüvi.

vint2 : vindi : vinti 'tugeva koonilise, teravaservalise nokaga varblasesuurune laululind (Fringilla)'
Linnu häälitsust matkiv häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi fint 'vint'.