[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

abu : abu : abu mrd 'piht, pihakoht; abaluukoht; liistik, naiste pihik'
◊ aba-1
● liivi a’b 'õlg', a’b-lū 'abaluu'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome mrd häväs, häpäs, häpä 'looma, peamiselt hobuse selja kõrgeim koht', saami seahpi '(põhjapõdra, lehma, hobuse) selja esiosa'.

att : atu : attu 'Hiiu naise endisaegne kotjas peakate'; mrd 'kaabu, müts'
← alggermaani *χattu-z
algskandinaavia *hattuR
vanaislandi hattr, hǫttr 'kübar, kaabu; kapuuts'
vanarootsi hatter 'kübar, kaabu; kapuuts'
rootsi hatt 'kübar, kaabu; kate'
● vadja hattu 'müts, talvemüts'
soome hattu 'kübar, kaabu; müts'
isuri hattu 'kaabu; peakate'
Aunuse karjala hattu 'auna pealmine vihk'; van 'müts'
lüüdi hatt 'õlgadeni ulatuv peakate kaitseks sääskede eest; viljahaki pealmine vihk; kuhja kate'
Germaani või noorem laen, täpset laenamisaega ei saa kindlaks määrata. Murretes on eri laenukihistusi, nt Hiiumaa i-tüveline variant att : ati võib olla laenatud eestirootsi murdest, ← eestirootsi hatt 'naiste peakate'. Kirderannikumurrete sõna hattu 'müts' võib olla mõjutanud soome keel.

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
◊ emis
● liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.

hilp : hilbu : hilpu 'kulunud riietusese; naiste kergem riietusese; riideräbal'
◊ hilpama
● liivi ilp 'hilp, riidetükk; kalts'
soome mrd hilpa 'õhuke kasetohu kelme; kulunud riietusese; kalts, narts'
karjala hilve 'jääkirme'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hilpat 'lohakas, hooletu' ja hilp 'hilpama'.

kalts : kaltsu : kaltsu 'vana katkine riideräbal; katkine, kuid kantav riietusese; allakäinud inimene'; mrd 'riidest säärekatted'
◊ kaltsad, kaltserdama
← vanavene
vene kolóša 'sääris, suka- v püksisäär'
● soome kalsu 'naiste lumesukk'; mrd 'sääris; sukasäär'
Aunuse karjala kalzu 'sääris'
lüüdi kaľž '(naiste kotiriidest) sääris (tule ja kuumuse kaitseks alet põletades)'
vepsa kaľž 'sääris'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). On ka oletatud, et tüvi on laenatud mõnest germaani keelest, häälikuliselt sobiv laenuallikas oleks nt keskülemsaksa kalze 'sukk'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kals, kalts, kalso 'kalts'. Vt ka kilts.

kampsun : kampsuni : kampsunit 'käistega silmkoeese; (naiste) kraeta, pikkade varrukatega (villane) pihtkuub'
○ kampsol, kamsson, kamps
← vene kamzól 'villkampsun, pikk alusvest, (meeste) käisteta aluskuub'
Võib olla ka saksa laen, ← saksa Kamisol, Kammesol, Kamsol 'vammus, pihtkuub, aluskuub, pihik, kootud jakk'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kampson 'paks vest, jakk'.

karbus : karbuse : karbust mrd 'meeste karusnahkne talvemüts, läkiläki; kapuutsi moodi naiste talvemüts'
← eestirootsi karbûsa, karbωs 'punasega ääristatud must kapuuts'
← baltisaksa Karpuse 'reisimüts, kapuuts'
Sõna võibki olla murretesse laenatud mitmest allikast: Hiiumaal, kus sõna esineb tähenduses 'naiste talvemüts', on tegemist eestirootsi laenuga; mandril aga, kus esineb tähendus 'meeste talvemüts', on tegemist baltisaksa laenuga (ei saa välistada ka laenu soomerootsi murretest, ← soomerootsi karbús, kárbus 'kapuuts').

kuub : kuue : kuube 'pintsak; pikem hõlmadega meeste ja naiste pealisriie'; mrd 'seelik, kleit'
Tõenäoliselt alamsaksa laen, kuigi allikaks sobivat sõna ei ole keskalamsaksa keelest kirja pandud. Teada on vastav keskülemsaksa sõna schūbe 'naiste seelik või mantel'.

liistik : liistiku : liistikut 'naiste pihik, abu'
○ liivistik, liivistükk, liipstük
← alamsaksa līvstück 'pihik, nöörpihik'
Alamsaksa laenuallikas on liitsõna: līf 'ihu, keha' + stücke 'tükk'. Laenu muganemisel on liitsõna teine osis rahvaetümoloogiliselt asendatud (st)ik-liitega.

lint : lindi : linti 'suhteliselt kitsas ja õhuke ning pikk ribajas moodustis'
← alamsaksa lint 'naiste lame pael'
← vene van línta 'pael, lint, riba'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi lint 'lint, pael (kaunistuseks)' ja soome mrd lintti 'siidpael'.

linuk : linuka : linukat 'naiste pidulik seljale rippuva sabaga tanu' linik

müts1 : mütsi : mütsi 'suhteliselt lihtsa tegumoega (pehme) peakate'
← alamsaksa mutze 'müts, kapuuts; naiste tanu'
← saksa Mütze 'müts'
Eesti keelest on laenatud vadja müttsü '(paeltega) lapsemüts' ja eestirootsi mits 'müts'.

palakas : palaka : palakat mrd 'voodilina'; 'halva ilmaga või sõitudel kasutatud kahelaidne linane v takune naiste ülerõivas'
◊ palla-
← läti palags 'voodilina'
Õlgadel kandmiseks mõeldud palakas oli enamasti kahelaidsest, pallapool ühelaidsest riidetükist.

põll : põlle : põlle 'kaitseks määrdumise eest v kaunistuseks rõivaste ees kantav hrl naiste riietusese'
○ kirderanniku poll
Tüvi on tõenäoliselt sama mis läänemeresoome keeltes tuntud linataime nimetuses: vadja pellavas, pellovas 'lina', soome pellava 'lina', isuri pellovas 'lina', Aunuse karjala pelvas 'lina', lüüdi pelvaz 'lina', vepsa püuvaz 'lina'. See tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *fella-, mille vaste tütarkeeltes on nt saksa Fell 'nahk, toornahk, karusnahk'. Algselt katet, katvat nahka tähendada võinud tüvi hakkas tähistama hilisemat kehakatete materjali linast kangast ja taime, millest seda saadi. Koos linakasvatusega levis nimetus lina ja katet tähistav pella -tüvi säilis konkreetse riietuseseme nimetusena. Teisalt on arvatud, et võib olla kujunenud tuletisest *põlveline või oletatavast liitsõnast *põlvelina, põlv, lina. Eesti keelest on laenatud vadja polle 'põll', soome mrd polle 'põll', isuri polle 'põll' ja eestirootsi päll 'põll'.

riba : riba : riba 'pikk ja kitsas tükk, siil (mingit ainet, materjali); ümbrusest millegi poolest erinev kitsas pinnaosa, vöönd'; mrd 'sääremähis, säärekate; rida'
● vadja ripa '(naiste kalevist v villasest riidest) sääremähis'
soome ripa 'naiste sääremähis'; mrd 'narmas, tups'
isuri riba 'naiste sääremähis'
karjala ripa 'narmas, tups'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka ribu.

rõhud : rõhkude : rõhke ~ rõhkusid (mitm) 'naiste rahvarõivaisse kuuluv vöö küljes rippuv vaskkettidest ehe' rõht

rätsep : rätsepa : rätsepat 'meeste ja naiste pealis- ja ülerõivaid valmistav oskustööline'
← rootsi skräddare 'rätsep'
Laenu muganemisel on laenuallika lõpuosa asendunud teiste oskustööliste nimetustes esineva tüvega sepp. Laenuallika esisilbi lühike hääldus ei ole sobinud eesti liitsõnade struktuuriga, mille ühesilbiline esiosis on alati pikk (vrd nt pottsepp). Sellepärast on eesti keeles moodustatud tervikut hakatud tajuma mitte liitsõnana, vaid tavalise omastavas käändes kolmesilbilise sõnana (vrd nt õpik), käänamine on kujunenud vastavalt sellele.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
● liivi sie’bbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.

seelik : seeliku : seelikut 'alakeha kattev, vöö v värvliga vöökohale kinnitatav hrl naiste pealisrõivas; kleidi alaosa'
On arvatud, et tuletis tüvest selg. Vähem tõenäoliseks on peetud oletust, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *segla, mille tähendus on olnud 'äralõigatud tükk, riie' ja mille vaste on nt rootsi segel 'puri'. Selle tüve teine variant või selle variandi skandinaavia vaste võib olla laenatud sõnas siil2. Eesti keelest on laenatud soome mrd sielikko 'seelik'.

sukk : suka : sukka 'jalga kattev, hrl selle ümber liibuv pika säärega (naiste) riietusese'
← algskandinaavia
vanarootsi sokker, sukker 'lühike sukk'
rootsi socka, mrd sucka 'sukk; sokk; sukalaba'
● liivi sukā 'sukk'
vadja sukka 'sukk'
soome sukka 'sukk'
isuri sukka 'sukk'
Aunuse karjala sukku 'sukk'
lüüdi sukk(e͔) 'sukk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina soccus 'madal jalats, sandaal', vanakreeka synchís, sykchás, sýkchos 'teatav jalanõu'. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sokk.

sukman : sukmani : sukmanit 'setu naiste mustast kalevist pidulik pihtseelik'
← vene sukmán 'kalevist kaftan, sarafan'

sõba : sõba : sõba 'õlgadel v puusade ümber kantav suurrätitaoline naiste riietusese; tekk, voodikate'
○ lõunaeesti tsõba
◊ sobima,sõuke
● vadja sõpa 'rõivas, rõivad; pesu; kangas', sopia 'sobida, läbi saada; kõlvata; ära leppida; kokku leppida'
soome sopia 'mahtuda; passida, kõlvata; kokku leppida; (ära) leppida; lepitada', van srmt, rhvl sopa 'riided, rõivad; rüü'
isuri soppiia 'mahtuda; passida; kokku leppida; kõlvata'
Aunuse karjala soba 'riided; pesu', sobie 'sobida; korraldada, lahendada'
lüüdi soba 'riie, rõivas; meestesärk', sobida 'kokku leppida; kõlvata, passida'
vepsa soba 'riided; pesu; (mitm) menstruatsioon'
mansi sup 'särk'
Soome-ugri tüvi. sobima tähendus on esialgu olnud konkreetsem, riietega seotud, hiljem muutunud üldisemaks. Tuletises sõuke on b kadunud. Vt ka soveldama.

sõlg : sõle : sõlge 'siledaservaline metallist rinnaehe ja rõivaste kinnitusvahend'
○ kirderanniku solg
← indoeuroopa *ḱolh₂ó-
vanaindia śalá- 'kepp, pulk'
● liivi suoļg 'sõlg'
vadja sõlk 'sõlg'
soome solki 'sõlg; prees; pannal'
isuri solgi 'sõlg'
Aunuse karjala solgi 'rinnanõel, sõlg'
saami čulggon 'serv, (karusnahast jalatsi, kinda) küljeosa'
ersa śulgamo 'naiste rinnanõel, sõlg'
mokša śulgam 'naiste rinnanõel, sõlg'
mari van srmt šolkama, šə̑lkama 'sõlg'
? udmurdi śul 'jalas'
? komi śul 'jalas'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Sölg 'eestlaste suur rinnaehe, sõlg'.

särk1 : särgi : särki 'ülakeha kattev alusrõivas; vastav käistega meeste pealisrõivas'
← algskandinaavia
vanarootsi särker 'särk'
rootsi särk 'särk'
● liivi serk 'särk'
soome mrd sarkki, särkki 'jämedast kangast (naiste) särk'

tasku : tasku : taskut 'riietusesemele sisse- v väljapoole õmmeldud lame kotike tarbeesemete, raha vm kaasaskandmiseks; miski seda meenutav'
○ task, taska
← rootsi van taska 'tasku; kott; kukkur'
Murdesõna taski on alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa taske, tasche 'tasku; kukkur, rahakott; paun, kott'. Eesti keelest võivad olla laenatud liivi task 'naiste kott' ja vadja tasku 'tasku'.

treemel : treemli : treemlit 'naiste mütsi äärepits'
○ (t)räämel, reemel
← alamsaksa stremel 'pikk kitsas riide-, paberi- vms riba; kodar'

ürp : ürbi : ürpi '(lohmakas) üleriie või pealisriie'; mrd 'naiste seelik'
On arvatud, et vana tuletis tüvest üle, varasem kuju oli sel juhul *ülp. Vt ka türp.