[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit, väljastan 30.

aampalk : aampalgi : aampalki 'tala, lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk'
aanpalk
alamsaksa hane(n)balke 'sarikapenn, sarikapaari ülemine põikpuu'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hane 'kukk' + balke 'palk'. Palgi nimetus on alamsaksa keeles saadud selle järgi, et ülemisel põikpuul veetis kukk oma öid. Liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, palk2.

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

karu : karu : karu 'suur kohmakas pruuni kuni musta pika karvaga kiskjaline imetaja (Ursus arctos)'
lõunaeesti kahr, karh
vadja karu 'karu; rabamispink (viljapeksul)'
soome karhu 'karu'
isuri karhu 'karu'
Aunuse karjala kar(a)hu 'karu'
Tõenäoliselt tuletis sõna kare3 tüvest, algselt eufemistlik nimetus. On ka oletatud, et võib olla indoiraani laen, ← algiraani *h2ŕ̥ḱšɔm.

künna- liitsõnas künnapuu 'puu jalaka perekonnast (Ulmus laevis)' mrd 'kõõlus'
liivi kīnda- sõnas kīndabǟ 'künnapuu; jalakas'
vadja tšünnä- liitsõnas tšünnäpuu 'künnapuu'
soome mrd künne- liitsõnas künnepää 'jalakas; looma kaela- v seljakõõlus'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'kõõlus' on ilmselt algsem, puu nimetus on sellest kujunenud ühise omaduse järgi: künnapuu on sitke nagu kõõlus. Vt ka künnap.

leedu 'teatud balti rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
Tõenäoliselt on nimetus saadud vene keele kaudu ja selles kajastub Leedu varasem nimekuju Lētuvā.

liivi 'Lätis elavale läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
On arvatud, et sama tüvi mis liiv1. Teisalt on oletatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *slīwa-, mille vaste on nt vanaislandi slý 'limane veetaim'; sama tüvi on soome liiva 'lima, ila; vetikas'. Samatüveline liivlaste nimetus esineb läti ja saksa keeles. Liivi lībi 'liivi', Salatsi liivi Līb, Lībe 'liivlane; liivi' on laenatud läti keelest, ← läti lībis 'liivi'. Liivi lībõ(z) 'liivlane' on laenatud eesti või saksa keelest, ← saksa Live 'liivlane'. Vt ka leivu.

lodja- liitsõnas lodjapuu 'tervete v hõlmiste lehtede ja sarikjate v pöörisõisikutega lehtpõõsas v madal lehtpuu (Viburnum)'
Vanem tüvevariant võib olla murdesõnas loidap(puu). Sel juhul on tüve vasted soome loistaa 'edu saavutada, kasvada, õitseda', karjala loistoa 'hästi minna, õnnestuda, edu saavutada' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *blōja-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise blōwan 'õitsema', saksa blühen 'õitsema'. lodjapuu tähendab sellisel juhul 'õispuu', Põhja-Eesti murretes ongi levinum nimetus (koer)õispuu. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas loitma.

meltsas : meltsa : meltsast 'roherähni rahvapärane nimetus'
On arvatud, et sama tüvi mis lõunaeesti murdesõnas meldsass 'malts', peaaegu kõik roherähni nimetused osutavad värvusele. Sel juhul on tüve vaste ka liivi mȭltsa, mõltsõz 'malts (Atriplex), hanejalg (Chenopodium album)' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *melđja-z, mille vasted on nt vanaislandi mildr 'helde, armuline, vaga', vanarootsi milder 'sõbralik, helde', saksa mild 'sõbralik, helde', mrd Milde 'malts'. Mõjutada on võinud ka alamsaksa melde 'malts' ja saksa Melde 'malts'.

mõtus : mõtuse : mõtust metsise rahvapärane nimetus
liivi mõtūks 'metsis'
soome mettos 'metsis'
? mansi mansin 'metsis'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka metsis.

mänd2 : männi : mändi 'igihaljas, enamasti kimbus paiknevate pikkade okastega okaspuu (Pinus)'
liivi mänd 'noor mänd'
vadja mäntü 'mänd, mastimänd'
soome mänty 'mänd'
isuri mändü 'kidur mänd'
Aunuse karjala mändü 'jändrik, kõva, vaigune (mänd); jändrik mänd'
lüüdi mänd 'mänd'
vepsa mänd 'soos kasvav männik; (männi) pehme maltspuit'
On arvatud, et tuletis tüvest mänd1, see tööriist tehti enamasti noore männi ladvast. Esialgne tähendus on olnud 'noor mänd'. Männi vana nimetus pedajas on säilinud peamiselt Lõuna-Eestis. Vt ka mänsak.

nada- liitsõnas nadahein 'sooldunud pinnasel kasvav kasteheina meenutav kõrreline püsik (Puccinellia)'
soome nata 'aruhein (Festuca)'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpul botaanikatermini osana. Kooliõpikute jaoks loodud taimenimetus nadahein tähendas esialgu 'lamba-aruhein (Festuca ovina)', hiljem anti see nimetus taimeperekonnale Puccinellia. Soome sõna võib olla murdetüve natt 'tatt' vaste, natt2.

naeris : naeri : naerist 'juurvili (Brassica rapa)'
lõunaeesti nakõr, nakri, naariss, kirderanniku naur(is)
liivi naggõrz 'kartul'
vadja nagris 'naeris; voki süda; voki kruvi'
soome nauris 'naeris'
isuri nagris 'naeris; voki süda'
Aunuse karjala nagriš 'naeris'
lüüdi nagŕiž, nagriž 'naeris'
vepsa nagŕiž 'naeris'
? handi naχər 'seedripähkel; seedrikäbi; paju vm lehtpuu urb'
? lõunamansi nε̮̄r 'seedripähkel'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on läänemeresoome keeltes toimunud tähendusnihe, algne pähkli või käbi nimetus on üle kantud hiljem tundma õpitud põllukultuurile.

oda : oda : oda 'muistne viske- ja torkerelv'
liivi van srmt voda, vuoda 'teivas, oda, tääk'
vadja otava 'Suur Vanker'
soome van ota 'oga, okas; terariist', otava 'Suur Vanker'
isuri ottaava 'Suur Vanker'
karjala otava 'Suur Vanker'
lüüdi adam 'Suur Vanker'
vepsa ode͔g 'kepp, varb (relvana)'
saami oahci 'takistus, tõke; leetseljak'
ersa 'linn'
mokša 'linn'
komi voǯ 'talvisel kalapüügil kasutatav tõke'
handi was 'linn; küla; kindlus'
mansi ūs 'aed; aedik, õu; linn'
neenetsi waʔ 'aed, aedik'
eenetsi bǝʔ 'linn; Obi suue'
nganassaani baʔ 'linn; Obi suue'
sölkupi k͔uə̑ččə 'linn; Obi suue'
Uurali tüvi. Eesti keeles on Suure Vankri tähtkuju varasem nimetus Odamus. Vt ka ootama.

ori : orja : orja 'teise omandiks olev iseseisvuseta ja õigusteta isik; kellestki teisest sõltuv, tema heaks tööd tegev isik, tema kuulekas alam, käsualune, teenija'
?algindoiraani *arya-
vanaindia ā́rya- 'aaria, aarjalane'
avesta airiya- 'aaria, aarjalane'
?indoeuroopa *woŕģo- 'töötaja, töötegija'
liivi vȱŗa 'peerujalg; küpsetusrest'
vadja orja 'ori'
soome orja 'ori'
isuri rhvl orja, orjalain 'ori'
Aunuse karjala orja 'teenija, ori'
vepsa orj 'pärisori'
ersa uŕe 'ori; teenija'
mokša uŕä 'ori; teenija'
udmurdi var 'ori; teenija'
komi van ver 'ori; teenija', vere̮s 'abikaasa, mees'
Indoiraani päritolu peetakse kaheldavaks tähenduse tõttu: aarjalased olid ülemklass. On siiski mõeldav, et aarjalase nimetus on saanud orja tähenduse olukorras, kus aarjalased olid langenud näiteks sõjavangiks. Tüve vaste võib olla ka saami oarji 'lääs'.

paar3 : paari : paari mrd 'aampalk, tala; kaelkoogud hrl koos nende otsas olevate ämbritega'
On arvatud, et kandetalade ja -riistade nimetus on laenatud mõnest germaani keelest, allikaks tüvi, millel on kandmise tähendus, ← alamsaksa bore, bare 'kanderaam, surnuraam', boren, baren 'tõstma, kandma' või ← vanarootsi bār 'kanderaam', tõenäoliselt alamsaksa keelest. Teisalt võib olla sama tüvi mis paar2.

piibe- liitsõnas piibeleht 'maikelluke'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Varem mängiti taime lehega lehepilli ja on arvatud, et nimetus on saadud selle järgi. Lähedane tüvi on nt sõnas piipitama. Teise seletuse järgi võib nimetus olla tekkinud pikast torukujulisest varrest ja seega sama tüvi mis piip.

plüü : plüü : plüüd 'Euraasia väike tundralind (Pluvialis squatarola)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Nimetus on saadud venitatud vile järgi.

poop- liitsõnas pooppuu 'hõlmiste lihtlehtede ja oranžpunaste viljadega pihlakas (Sorbus intermedia)'
koop-, poobus
Pooppuu puit on omadustelt lähedane pöögi puidule. Seepärast arvatakse, et ka pooppuu nimetus on pärit pöögi alamsaksa või rootsi nimetusest, ← alamsaksa boke 'pöök' või ← rootsi bok 'pöök'. Eesti keelest on laenatud Saaremaalt registreeritud baltisaksa Popen- liitsõnas Popenbaum 'pooppuu'. Vt ka pöök.

pruun : pruuni : pruuni 'kastanimuna, rukkileiva, männikäbi jms värvi'
ruun, pruum
alamsaksa brūn 'särav, läikiv; pruun'
Omasõna värvuse kohta on nt kõrb, kõrbema, varasem nimetus on olnud ka nt ruske.

putk : putke : putke 'torujas vars v õie osa; paljude sarikaliste sugukonna taimede rahvapärane nimetus; eseme torujas osa, toru'
lõunaeesti pütsk
liivi putk 'vars', puţk(õz) 'lill'
vadja putkõ 'õõnsa varrega taim; taime õõnes vars; rauast toru tööriista osana'
soome putki 'toru; õõnsa varrega taim'
isuri putki 'õõnsa varrega taim; õõnes vars'
Aunuse karjala butki 'õõnsa varrega taim; vilespill'
lüüdi buťk(i) 'õõnsa varrega taim; oblikas'
vepsa puťk, buťk 'heinputk (Angelica); harakputk'
saami boska, boská 'kikkaputk'
ersa počko 'toru; õõnes vars; heinputk (Angelica)'
mokša počka 'putk, vars, kõrs; õõnsus, puu (õõnes) sisemus'
mari puč́ '(relva) toru; kõrs; pasun'
neenetsi pudᵊ 'peaehte (metall)toruke; puusäsi'
sölkupi pūčǝ 'sisemus; roog, putk', puča 'seedriseeme'
kamassi put, pшt 'sisemus, üdi'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi potk 'ava, kuhu vars, käepide pistetakse' ja võib-olla ka läti puķe 'lill'.

põll : põlle : põlle 'kaitseks määrdumise eest v kaunistuseks rõivaste ees kantav hrl naiste riietusese'
kirderanniku poll
Tüvi on tõenäoliselt sama mis läänemeresoome keeltes tuntud linataime nimetuses: vadja pellavas, pellovas 'lina', soome pellava 'lina', isuri pellovas 'lina', Aunuse karjala pelvas 'lina', lüüdi pelvaz 'lina', vepsa püuvaz 'lina'. See tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *fella-, mille vaste tütarkeeltes on nt saksa Fell 'nahk, toornahk, karusnahk'. Algselt katet, katvat nahka tähendada võinud tüvi hakkas tähistama hilisemat kehakatete materjali linast kangast ja taime, millest seda saadi. Koos linakasvatusega levis nimetus lina ja katet tähistav pella -tüvi säilis konkreetse riietuseseme nimetusena. Teisalt on arvatud, et võib olla kujunenud tuletisest *põlveline või oletatavast liitsõnast *põlvelina, põlv, lina. Eesti keelest on laenatud vadja polle 'põll', soome mrd polle 'põll', isuri polle 'põll' ja eestirootsi päll 'põll'.

pärn : pärna : pärna 'südajate lehtede ning kollakate lõhnavate õitega tugevakasvuline laialehine lehtpuu (Tilia)'; mrd 'jalakas'
liivi pǟrnä 'pärn'
vadja rhvl pärnäse (omastav) 'pärnane, pärnapuust'
soome mrd pärnä 'jalakas; pärn'
isuri pärnä 'pärn'
Läänemeresoome tüvi. Pärn oli varasemal ajal peamiselt vanema puu nimetus, noor puu oli Põhja-Eestis niinepuu, niin, ning Lõuna-Eestis ja saartel lõhmus.

risla : risla : rislat 'peamiselt mererannikuil elutsev hallpruuni üla- ja heledama alapoolega rästasuurune lind, rüdi (Calidris)'
soome mrd risla 'krüüsel (Cepphus grylle)'
On ka arvatud, et tegemist on rootsi laenuga, ← rootsi grissla 'tirk (Uria)'. Kuna sõna esineb meil vaid kirderannikumurretes ning soome keeles Soome lahe ranniku murrakutes, siis on tõenäolisem, et see on laenatud soome murrete vahendusel. Rootsi keelest on laenatud krüüsel. Eesti keeles on nimetus kandunud üle teisele rannikulindude perekonnale.

rõuged : rõugete : rõugeid (mitm) 'viirushaigus, millega kaasneb villiline, paranemisel arme jättev lööve'
kirderanniku rouged
● ? soome mrd rouka 'lepa, kase v kuuse koorest valmistatud võrkude ja nootade värvaine'
? Aunuse karjala rougu 'kase v lepa koore alumine punakaspruun kiht; kase v lepa koorest saadud parkimisaine v värv; parkkoor'
? lüüdi roug 'puukoore alumine punakaspruun kiht'
? vepsa roug 'lepa v kase koor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks'
Tüvi võib olla esitatud läänemeresoome sõnade vaste eeldusel, et rõugehaiguse nimetus on kujunenud sellega kaasneva lööbe värvuse järgi. See läänemeresoome tüvi võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rauđka, mille vaste on norra rokka 'rooste; vee või maapinna rauasisaldus'.

räts : rätsu : rätsu 'hakisuurune kakku meenutav (sulgkõrvadega) lind (Asio)'
Tõenäoliselt kratsima tüve variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Murretes esineb tüvi tegusõnas rätsima 'kratsima, kraapima' ning liitsõnas rätskull (mitmesuguste kakuliste nimetus). Kirjakeeles on selle liitsõna esiosis võetud kasutusele perekonda Asio kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina.

sara-2 liitsõnas sarapuu 'pähkleid kasvatav heitlehine lehtpõõsas v -puu (Corylus)'
liivi tarāb, tarābõz 'sarapuu'
vadja sarapikko 'sarapik'
soome mrd sara- liitsõnas sarapuu 'sarapuu'
On arvatud, et sama tüvi mis sarg. Puu nimetus võib viidata kasvukohale: sarapuu armastab põlluäärseid kiviaedu, seega on põlluaias, saras kasvav puu. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud.

silm1 : silma : silma 'inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund; pilk; miski kujult v pinnalt silma meenutav'
silm2
liivi sīlma 'silm; silmus; kitsas laht'
vadja silmä 'silm; lemmik, armsam; suka-, võrgusilm; avaus; laugas, mülgas; (mitm) prillid', silmu 'kalalaadne'
soome silmä 'silm; pilk; laugas, veesilm; rõngas, auk; punkt, täpp', mrd silmu 'kalalaadne'
isuri silmä 'silm', silmu 'kalalaadne'
Aunuse karjala silmü 'silm'
lüüdi šilm 'silm'
vepsa siľm 'silm; võrgu-, noodasilm'
saami čalbmi 'silm'
ersa śeľme 'silm'
mokša śeľmä 'silm'
mari šińč́a 'silm'
udmurdi śin 'silm'
komi śin 'silm'
handi sem 'silm'
mansi sam 'silm'
ungari szem 'silm'
neenetsi sæwᵊ 'silm'
eenetsi sei 'silm'
nganassaani śäime 'silm'
sölkupi saji 'silm'
kamassi sima, simᵊ 'silm'
matori sīme 'silm'
Uurali tüvi. Kalalaadse silmu nimetus on ilmselt lõpuse- ja ninaavade järgi, mida on peetud silmadeks, vrd saksa Neunauge 'kalalaadne', Auge 'silm', rootsi nejonöga 'kalalaadne', öga 'silm'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sil(l)m 'kitsas väike laht' ja baltisaksa Silme 'sügavale maismaasse tungiv laht'.

simman : simmani : simmanit 'küla tantsupidu'
tsimman, tsiiman, simmal, tsimm
soomerootsi Simon sõnaühendis Simon i Sälle '„Simon Sällest“ (laulumäng)'
Mäng oli ka Eestis pidudel populaarne, Põhja-Eestis oli mängu nimi „Siimu mäng” ja Lõuna-Eestis „Siimanni selle”. Hiljem sai mängu nimest peo nimetus.

susla : susla : suslat 'kitsarööpmelise raudtee rong; soe siirupiga linnasejook, mida hrl laatadel müüdi; vilets söök v jook'
vene súslo '(õlle)virre; meski'
Esialgne joogi nimetus on susla keetmise masinalt kandunud vedurile ja edasi tervele rongile.

tiisikus : tiisikuse : tiisikust 'tuberkuloos'
tiiskus, tiisik, kiiskus
?ladina phthisicus 'tiisikushaige'
Kuna meditsiinikeel on olnud ladina keel, siis on mõeldav mõne üldlevinud termini laenumine otse sellest keelest. Tuberkuloos on olnud väga levinud haigus ning surma põhjus. Ladina keelest laenamisel on eesti keeles haigust hakanud tähistama algselt selle põdejat märkiv sõna (haiguse ladinakeelne nimetus phthisis laenuallikaks häälikuliselt ei sobi). Tõenäolisemalt on sõna laenatud siiski mõne vahenduskeele kaudu, kuid otsest laenuallikat ei ole õnnestunud leida. Oletus, et laenuallikaks on prantsuse phtisique 'tiisikushaige', ei ole kuigi usutav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tīskoṣ 'tiisikus'.

turb1 : turva : turba 'väikesi kiirevoolulisi jõgesid eelistav mage- ja riimveekala (Leuciscus cephalus)'
liivi dūrba 'abakala [?]'
vadja turpakka 'turb'
soome turpa 'turb'
isuri turpikka sõnaühendis säünään turpikkoi 'säina poegi'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et sama läänemeresoome-permi või soome-ugri tüvi, mille vasted on soome turpa 'koon', Aunuse karjala turbu 'koon; suu, nägu, lõuad', lüüdi turb(e͔) 'koon', vepsa turb 'koon', ersa turva 'huul', mokša tǝrva 'huul; äär, serv; rand', mari türβö 'huul', udmurdi mrd ti̮rpi̮ 'huul', komi mrd ti̮rp 'huul' ja handi tărǝp, tŏrǝp 'huul' (handi sõna võib olla komi keelest laenatud). Mitmes keeles on turva nimetus seotud suu või peaga. Sõnade erineva leviku tõttu on tüvede identsuses siiski kaheldud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur