[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

harjus : harjuse : harjust 'suure seljauimega lõhetaoline mageveekala, ärn (Thymallus thymallus); rangipuu sarvekujuline ülaots' hari

heie : heide : heiet 'koonlast ketramiseks tõmmatud kiud'
soome heisi 'paeluss; paelataoline taim v taimeosa'
Aunuse karjala höi 'solge'
lüüdi heiž- liitsõnas heižmado 'paeluss'
vepsa hii̯že͔ 'nugiuss'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et variant tüvest õis1. Veel on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *saiða-.

kapp2 : kapi : kappi 'ustega mööbliese asjade hoidmiseks'; mrd 'ruum v katusealune rehetoa otsas, kuhu veeti viljavihud enne parsile panemist; panipaigana kasutatav kapitaoline kast; õõnsus, tühimik'
alamsaksa schap 'kapp'

kitt : kiti : kitti 'tainataoline kleepuv, seismisel kõvastuv segu pragude ja tühimike täitmiseks ning esemete kokkuliitmiseks'
saksa Kitt 'kitt'
Samatüveline tegusõna kittima võib samuti olla saksa keelest laenatud, ← saksa kitten 'kittima'.

kunel : kuneli : kunelit 'oravataoline hallikaspruuni selja ja kollakasvalge kõhupoolega Euroopa ja Ees-Aasia näriline (Glis glis)'
Tundmatu päritoluga tüvi. Sõna on zooloogiaterminina kirjakeelde toodud Kaukaasia eestlaste keelest.

kõder : kõdra : kõtra 'kaunataoline, pikuti kaheks poolmeks avanev kahepesaline ristõieliste vili'
On arvatud, et tüve vaste on soome kotelo 'vutlar, ümbris; kest; nukukest, kookon'.

matt2 : mati : matti '(vaibataoline) kate jalgade pühkimiseks, lamamiseks vm'
alamsaksa matte 'õlgedest v vitstest punutud kate, vaip'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on Euroopa keeltesse laenatud ladina keelest, ← ladina matta 'taimedest punutud matt'.

möss : mössi : mössi 'tainataoline segu (nt paberitootmiseks, teekatte remondiks)'
Tõenäoliselt kirjakeelestatud variant murdesõnadest mess, mõss 'meski', ← alamsaksa mēsch 'meski'. Samast allikast on laenatud meski.

ork : orgi : orki 'kepi- v vardataoline sageli terava otsaga ese'
?alamsaksa vorke 'suur hark, kahvel (nt heinahang, sõnnikuhark)'
Murretes esineb kohati v kadu o eest. Paiguti võib olla segunenud ora tüvega.

pesa : pesa : pesa 'loomade valmistatud ehitis, milles nad kasvatavad järglasi v elutsevad; lohutaoline süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib; millegi lähestikku asetseva v omavahel kokkukuuluva kogum'
liivi piezā 'pesa'
vadja pesä 'pesa, koobas, urg; lohk, süvend'
soome pesä 'pesa'
isuri pesä 'pesa'
Aunuse karjala pezä 'pesa; koobas; nõgu, õõs, väike lohk'
lüüdi pezä 'pesa'
vepsa peza 'pesa'
saami beassi 'pesa'
ersa pize 'pesa'
mokša piza 'pesa'
mari pə̑žaš 'pesa'
udmurdi puz 'muna; munand'
komi poz 'pesa'
idahandi pĕl 'pesa'
lõunahandi pit 'pesa'
mansi piťi 'pesa'
ungari fészek 'pesa'
neenetsi ṕiďa 'pesa'
eenetsi pizi 'pesa'
nganassaani χi̮ti̮ 'pesa'
sölkupi pitə 'pesa'
kamassi phidä 'pesa'
matori hide 'pesa'
Uurali tüvi.

piik : piigi : piiki 'endisaegne odataoline pika varrega torkerelv'; 'kahvli, purjelaeva masti küljes oleva kaheharulise põikpuu välimine ots'
alamsaksa pēk, peke 'piik', piek 'kahvli v kahvelpurje ülemine ots'
saksa Pike 'piik'
Laenu allikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem alamsaksa laen.

rahu2 : rahu : rahu 'neer'; mrd 'nääre'
lõunaeesti rauh
?alggermaani *χrausā, *χrauzā
vanaislandi hrœrar 'niuded'
vanarootsi rös (mitm rösar) 'niuded'
liivi rougõz 'nääre; neer'
vadja ravu 'nääre; neer'
soome rauhanen 'nääre; lümfisõlm'; mrd 'paistes, valus nääre, nahaalune kühm, paistetus; koht reie ja kõhu piiril; (mitm) munandid'
isuri rauha 'nääre'
Aunuse karjala rauhnu 'paistes nääre; mügarik'
lüüdi raun 'paistetus, suurenenud nääre; torkiv valu küljes kaenla all'
vepsa ravastuk, raug 'paistes nääre'
saami ruoksi 'nisa'

rasu : rasu : rasu 'nahanäärmete rasvataoline nõre' rasv

ruhe : ruhe : ruhet 'puutüvest õõnestatud künataoline paat' ruhi

ruhi : ruhe : ruht ~ ruhte 'puutüvest õõnestatud künataoline paat'; mrd 'puutüvest õõnestatud piklik majapidamisnõu, küna, mold'
lõunaeesti ruuh
ruhe
alggermaani *þrūχ-
vanaislandi þró 'õõnestatud palk, renn'
vanarootsi þrō liitsõnas sten-þrō 'kivikirst'
vadja rohi, ruhi liitsõnades rohipuu, ruhipuu 'kirst, puusärk'
soome ruuhi 'ruhe (paat); küna, mold; renn'
isuri ruuhi 'ruhe (paat)'
Aunuse karjala ruuhi 'kirst, puusärk'
lüüdi ruuhi 'kirst, puusärk'
vepsa ruu̯hď 'ruhe (paat)'
ruhe on tüve rööpkuju, omastavavormi põhjal moodustatud uus nimetava käände vorm.

sinep : sinepi : sinepit 'peamiselt üheaastane kollaste õitega rohttaim (Sinapis); sinepipulbrist valmistatav pastataoline mass maitseainena'
alamsaksa sennep 'sinep'

säru : säru : säru kõnek 'ergutus, hoog, tagasundimine; nahutamine, päheandmine, peapesu'; mrd (hrl mitm) külapidu'
vene žar 'kuumus; leitsak; kirg, õhin', poddát žáru 'leili viskama'; piltl 'taga kihutama, ergutama', nagnát žáru 'säru tegema'
Otsene laenuallikas on olnud käändevorm žáru.

vaal1 : vaala : vaala 'suur kalataolise kehaga mereimetaja (Cetacea)'
saksa Wal, Walfisch 'vaal'
Varem võib olla laenatud tüve germaani vaste, valas-.

vaha : vaha : vaha 'rasvataoline kollakasvalge kergesti pehmuv ning vormitav aine, mida kasutatakse tehnikas, farmaatsias jm'
balti *vakša
leedu vāškas 'vaha'
läti vasks 'vaha'
liivi 'vaha'
vadja vaha 'vaha'
soome vaha 'vaha'
isuri vaha 'vaha'
Aunuse karjala vaha 'vaha'
lüüdi vaha 'vaha'
vepsa vaha 'vaha'

-ülbaline : -ülbalise : -ülbalist liitsõnas üheülbaline 'ühetaoline, ühekülgne'
Tundmatu päritoluga tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur