[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hall2 : halli : halli 'värvuselt musta ja valge vahepealne'; mrd 'kae; hall loom'
◊ hallitama
● liivi aļ 'hallhüljes'
vadja halli '(vanadusest) hall; halli karva'
soome halli 'hall; hallhüljes'
isuri halli 'hall, valge (juuste v karvade kohta)'
karjala halli (valge v pruuni koera nimi)
Tõenäoliselt tuletis tüvest hall1 .

kelts : keltsa : keltsa 'veel sulamata maasisene, ka maapealne jää v jäätükk'
On arvatud, et tüve kirs variant, mida on mõjutanud rootsi tjäle, van kjäla, käla 'kelts'. Teisalt on arvatud, et tüvi (kel-) on balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu kelias 'tee' ja läti ceļš 'tee', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome keli '(talvised) teeolud', Aunuse karjala keli '(talvised) teeolud' ja lüüdi keľi '(talvised) teeolud'.

rake : rakke : raket 'vooderdis salvkaevu seinte kindlustamiseks, ka selle maapealne osa' rakendama

seen : seene : seent 'valmisolevast orgaanilisest ainest toituv piiramatu kasvuvõimega klorofüllita organism; kand- ja kottseente maapealne viljakeha'
● liivi sēņ 'seen'
vadja siini 'seen'
soome sieni 'seen'
isuri seeni 'seen'
Aunuse karjala sieni 'seen'
lüüdi šień 'lehikseen'
vepsa seń 'seen'
saami čátná 'tuletael'
mari šen 'tael; puukäsn'
udmurdi śeńki 'tael; seen'
handi san 'torikuline (taetud seen); kasekäsn'
mansi sēniγ 'torikuline (teatud seen)'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti sēne 'seen'. Vt ka sõõn.

uit : uidu : uitu 'peen karvkate, ude'
On arvatud, et tüve vaste võib olla soome mrd hiude 'jääkristall; peenikese liiva ja mölli vahepealne purdsete'.

vars : varre : vart 'rohttaime maapealne tugiosa; tööriista vm tarbeeseme küljes olev käepidemena toimiv pikem osa'
◊ varrukas, varsti, vart1
● liivi vaŗž 'taimevars; tööriista vars'
vadja varsi 'taimevars; seenejalg; tööriista vars; (saapa- v suka)säär'
soome varsi 'taimevars, tüvi; tööriista vars; kere, keha; äär, serv'
isuri vars 'taimevars; tööriista vars'
Aunuse karjala varzi 'tööriista vars; serv, äär'
lüüdi varž 'tööriista vars'
vepsa varź 'käepide; taimevars'
mari βurδo 'taimevars; käepide, tööriista vars'
Läänemeresoome-mari tüvi. Tuletis varrukas lähtub varasemast kujust *varti-ukka-s > *vardukas. Määrsõnas varsti on varasem viisiütleva käände lõpp asendatud sti-lõpuliste määrsõnade analoogial sti-liitega, viisiütlevavormiline on nt soome varsin 'päris, üsna'. vart on moodustatud ta-liitelisest tegusõnast *vart-ta-. Vt ka varras.

võsu : võsu : võsu 'taime maapealne osa, vars koos lehtedega; järeltulija' võsa

ürt : ürdi : ürti 'ravimtaime maapealne osa'
← soome yrtti 'ürt; ravimtaim, maarohi; maitsetaim, vürtsitaim'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.