[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

nael : naela : naela 'materjalisse sissetaotav piklik teravaotsaline kinnitusvahend; teatud massiühik'
lõunaeesti nagel, nakl, naal, kirderanniku naul(a)
alggermaani *naǥlan-
vanaislandi nagli 'nael, pulk, tikk'
vanarootsi naghle 'nael, pulk, tikk'
saksa Nagel 'nael; küüs'
liivi naggõl 'kinnitusvahend'
vadja nagla 'kinnitusvahend; nagi; kiil; massiühik'
soome naula 'kinnitusvahend; nagi; kiil; (kandle) häälestustapp; massiühik'
isuri naagla 'kinnitusvahend; kiil; massiühik'
Aunuse karjala nuaglu 'kinnitusvahend; kiil; prunt; (kandle) häälestustapp; massiühik; margapuu skaala märk'
lüüdi nagl(e͔) 'kinnitusvahend; nagi; kiil'
vepsa nagl 'kinnitusvahend; vai; kiil'
Massiühiku tähendus võib pärineda hilisemast laenukihist, nt saksa Nagel on tähendanud ka mõõtühiku märgist mõõdunõul ning mõõtühikut. Vt ka nagli.

najal 'millelegi v millegi vastu toetuvas olekus; millegi alusel, abil, millelegi tuginedes' nõjatama

nall : nalli : nalli 'pannal'
saksa Schnalle 'pannal'

nell : nelli : nelli 'kirjaklamber'
1930. aastatel loodud tehistüvi.

nigel : nigela : nigelat 'vilets, kehv, armetu'
vadja nikõla 'lõtv'
On arvatud, et tuletis nigisema tüvest.

nool : noole : noolt 'vibult v ammult lendu lastav (teravaotsaline) varb; vibunoolt meenutav suunav märk'
soome nuoli 'nool'
isuri rhvl nooli 'nool'
karjala rhvl nuoli 'nool'
saami njuolla 'nool'
ersa nal 'nool'
mokša nal 'nool'
mari nölö '(noole) luust ots'
udmurdi ńe̮l 'nool'
komi ńe̮v 'nool'
handi ńoᴧ, ńal 'nool'
mansi ńāl 'nool'
ungari nyíl 'nool'
neenetsi ńi liitsõnas tuᵊńi 'püss'
eenetsi ńi liitsõnas tuńi 'püss'
sölkupi ńī liitsõnas k͔āsəńī 'nool, millega lastakse linde'
kamassi ńié 'nool', ńä 'kuul'
matori ńej, nej 'nool; kuul'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nōl 'tugi, tugipuu'. Vt ka noolutama.

nospel : nospli : nosplit 'nina, nosu'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt nosu. Vt ka jospel.

nubul : nubula : nubulat 'pabul, mugul; kerake, nupuke'
soome nupu, nupula, nupura 'väike ümar kivi'
Aunuse karjala ńupukku 'nupp'
lüüdi ńubuŕ 'takja- v ohakanupp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka nupp.

null : nulli : nulli '(põhiarv v number) 0'
saksa Null 'null'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina nullus 'ei miski, ei mingi, ei ükski; mitte olemas olev'.

nuudel : nuudli : nuudlit 'niidi- v lindikujuline õõneta makaron'
saksa Nudel 'nuudel'

nõel : nõela : nõela 'peenike tikjas teravaotsaline (metallist) vahend õmblemiseks, torkamiseks, kinnitamiseks jne; astel; okas, oga; muu nõeljas ese'
lõunaeesti nõgel, nõkl, kirderanniku neul(a), niul
alggermaani *nēþlō
gooti nēþla 'nõel'
saksa Nadel 'nõel; (kudumis)varras; (puu)okas'
rootsi nål 'nõel'
liivi ggõl(z) 'nõel'
vadja nigla 'nõel; sukavarras; astel; okas'
soome neula 'nõel; astel, piik, oga'
isuri neegla 'nõel'
Aunuse karjala nieglu 'nõel; okas; kudumisvarras'
lüüdi ńiegl(e͔) 'nõel; sukavarras; kuhjavarras'
vepsa ńegl 'nõel; sukavarras; okas'

nädal : nädala : nädalat 'seitsme päeva pikkune ajavahemik'
vanavene nedělja 'nädal'
liivi nädīļ 'nädal'
vadja näteli 'nädal'
soome mrd neteli 'nädal'
Aunuse karjala ńedäli 'nädal'
lüüdi ńedäľ, ńedaľ 'nädal'
vepsa ńedaľ 'nädal'

nägal : nägala : nägalat mrd 'ablas, ahne'
?läti negals 'häda, õnnetus, tüli, vaev'; mrd negalis 'õgard, liialdaja, päevavaras'

nääl : näälu : näälu 'naisevend'; mrd 'naiseõde'
vadja näälä 'naisevend'
soome mrd näälä, näälämies 'naisevend'
isuri näälä 'naisevend'
Aunuse karjala ńiälä-, ńeälü 'naisevend; õemees'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüvi on algselt sama, mis kaugemates sugulaskeeltes esinev naist või emaslooma märkiv eesvokaalne tüvi ( naine), kuid seda peetakse väga kaheldavaks.

nüppel : nüpli : nüplit 'tugev painduv vits'
nüblik, nüpeldama
alamsaksa knup(p)el 'malakas, vemmal, kaigas'
saksa Knüppel 'malakas, vemmal, kaigas'
Samatüveline tegusõna nüpeldama võib samuti olla alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa knuppelen 'kaikaga, kepiga peksma' või ← saksa knüppeln 'peksma, malka andma'. Laenatud on teinegi samatüveline alamsaksa sõna või tüve rootsi vaste, niplis.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur