[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 139 artiklit, väljastan 30.

aampalk : aampalgi : aampalki 'tala, lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk'
aanpalk
alamsaksa hane(n)balke 'sarikapenn, sarikapaari ülemine põikpuu'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hane 'kukk' + balke 'palk'. Palgi nimetus on alamsaksa keeles saadud selle järgi, et ülemisel põikpuul veetis kukk oma öid. Liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, palk2.

anskop : anskopi : anskoppi 'tiislikanne, tiislit rangidega ühendav rihm'
antskop
alamsaksa halskoppel 'kaelarihm'
saksa Halskoppel 'kaelarihm'
Saksa allikas on liitsõna: Hals 'kael' + Koppel 'rihm'.

antvärk : antvärgi : antvärki 'käsitööline, ametimees'
hantverk
alamsaksa hantwerk 'käsitöö; käsitöölised, tsunfti liikmed'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hant 'käsi' + werk 'tegu, töö; tsunft, gild'. Allika teine osis on laenatud ka eraldi, värk.

eks (nõrk kinnitus- v rõhusõna; usutlussõna) ei
vadja enkose, enks 'kas ma ei, eks'
soome eikös 'kas (siis) ei'

enne 'varem, varemalt; eelnevalt, esmalt, kõigepealt'
endine, ennustama
liivi enst 'varem'
vadja enne 'varem, vanasti; eelnevalt, kõigepealt; pigem'
soome ensi 'esimene; järgmine', ennen 'varem, vanasti; eelnevalt'
isuri enne(n) 'varem'
Aunuse karjala enzi 'esimene', enne 'varem, algul'
lüüdi ende 'varem'
vepsa ende 'varem, vanasti'
Tõenäoliselt tuletatud *nen-liitega asesõnatüvest e-, et. Kuigi tegusõna ennustama on tuntud ka eesti murretes, on kirjakeelde keeleuuenduse ajal soovitatud nii tegusõna kui ka nimisõna enne 'ettetähendus' soome keele eeskujul, vrd soome ennustaa 'ennustada, ette kuulutada'; enne 'enne, ettetähendus, märk'. ennistama on tõenäoliselt laenatud soome keelest, ← soome entistää 'ennistada; restaureerida; parandada'.

haagi- liitsõnas haagikohtunik 'maapolitseikohtunik'
saksa Hakengerichter 'haagikohtunik, adramaakohtunik'
Saksa liitsõna üks osis on laenatud, teine tõlgitud.

haak : haagi : haaki 'väike konks; libisemist vältiv hobuseraua osa; kõverdatud käega alt v küljelt antud poksilöök'
saksa Haken 'haak, konks; haak, teatud poksilöök; ader; adramaa'
alamsaksa hake 'haak, konks'
Samatüveline tegusõna haakima võib samuti olla saksa või alamsaksa keelest laenatud, ← haken 'haakima'. Sama tüvi võib olla laenatud sõnas heegeldama, laenatud on ka sama tüve sisaldav liitsõna, pootshaak.

heris : herise : herist 'kelm, nurjatu'
õrjetu
soome herja 'sõimusõna, pilkesõna; nali'
karjala rhvl herja 'kuri [?]'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *harjō, *herjō, mille vaste on nt vanarootsi häriare 'laimaja', herian 'kurivaim (Odini lisanimi)'. Eesti sõnal on tuletusliide -is. Tuletises õrjetu on tüves vokaal muutunud. Sõna on kasutatud ka koeranimena.

jaarmark : jaarmargi : jaarmarki van 'aastalaat'
saksa Jahrmarkt 'aastalaat'
Laenuallikas on liitsõna, Jahr 'aasta' + Markt 'turg'.

ju (lauses esitatut kergelt rõhutav määrsõna)
juba
alggermaani *ju
gooti ju 'juba'
vanaülemsaksa ju, jo 'juba'
liivi jo, ju (keskvõrret moodustav abisõna)
vadja jo 'juba; ju; sest'
soome jo 'juba'
isuri jo 'juba'
Aunuse karjala jo 'juba'
lüüdi ďo 'juba; küll'
vepsa jo 'juba'
Sõnas juba on tüvele liitunud rõhutav liide *-pa/-pä.

kaadervärk : kaadervärgi : kaadervärki 'paljudest osadest koosnev ehitis v seadeldis'; mrd 'ehituse toestik, tellingud; kraam, koli, materjal'
kaade-, kade-, kater-, kuuder-, kodervärk
baltisaksa Gadderwerk 'puust võre, võrestik'
Laenuallikas on liitsõna, mille järelkomponent on varem eraldi laenatud, värk.

kadakas2 : kadaka : kadakat 'sakslane olla tahtev, saksik eestlane'
saksa Katensaße 'agulielanik, käsitööline, kelle ainus omand oli vilets majake'
Laenuallikas on liitsõna, Kate 'majake, hütt, (popsi)saun' + Saße 'elukoht, asukoht, ase'. Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus, Katensaße > kadakasaks > kadakas.

kadalipp : kadalipu : kadalippu '16.-19. sajandi peksukaristus, kus pekstav pidi vastastikku rivistatud peksjate vahelt läbi minema'
vanarootsi gatulopp, gatulöp 'kadalipp'
Laenuallikas on liitsõna, vrd rootsi gata 'tänav' ja rootsi lop(p) 'jooks'. Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus, sõna lõpuosa on seostatud tüvega lipp2.

kaenal : kaenla : kaenalt 'käsivarre ja õla ühinemiskoha alaosa ning sellest allpool olev käsivarre ja külje vaheline hoideala'
kirderanniku kainal
liivi kāinal 'kaenal'
vadja kainalo 'kaenal'
soome kainalo 'kaenal'
isuri kaila, kainalo 'kaenal'
Aunuse karjala kainalo 'kaenal'
lüüdi kainal(o) 'kaenal'
vepsa kaimol, ke͔imuu̯ 'kaenal'
? udmurdi kun liitsõnas kun-ul 'kaenal; särgi kaenlakiil'
? komi kun liitsõnas kunle̮s 'särgi kaenlakiil'
? handi χonəm sõnaühendis χonəm pat 'kaenlaalune'
? mansi χanəl 'kaenal'
? ungari hón 'kaenal'
Võib olla vana läänemeresoome liitsõna. Kaugemate sugulaskeelte sõnad võivad olla selle liitsõna esikomponendi vasted. Esikomponent on sel juhul soome-ugri tüvi, mõne arvamuse kohaselt koguni uurali tüvi, mille vasted on ka neenetsi śalᵊ 'kaenal', eenetsi seri 'kaenal', nganassaani kaľiŋ 'kaenal', sölkupi k͔āliń 'kaenal' ja kamassi kālə̑ŋ 'kaenal'. Järelkomponent on ala. Vt ka kaiss.

kakar : kakra : kakart kõnek 'valgete v kollaste keelõitega korvõieline taim, karikakar'
vadja kakkara, päiväkakkara 'päevalill'
soome kakkara liitsõnas päivänkakkara 'harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare)'
karjala kakkaraińi 'vesiroos; harilik härjasilm'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis kakk2. Tähendusülekanne on toimunud sel alusel, et karikakra õisik meenutab ümmargust leiva- või saiapätsikest. Sellise tähendusnihke võimalikkust kinnitab vormilt lähedane murdesõna kaker 'külakost (midagi toidupoolist)'. Kirjakeeles esineb kakar ainult liitsõna järelkomponendina lillenimetustes, nt jaanikakar, kirikakar, kitsekakar.

kamber : kambri : kambrit '(väike) tuba v mõni muu ruum; rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id)'; mrd 'ait'
kammer
alamsaksa kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba'
Meile alamsaksa keelest laenatud sõna pärineb algselt ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina camera 'võlving, kumerus, võlvitud lagi', vanakreeka kamára 'kaetud vanker'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades klamber ja number), mis võib olla tekkinud eesti keeles, kuid võimalik, et ka alamsaksa keeles on esinenud seda häälikut sisaldav murdevariant. Baltisaksa murdest või alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, kemmerg, ja baltisaksa keelest sama tüve sisaldav liitsõna, käärkamber.

kenus 'uhkelt kõveras, kaardus'
alggermaani *kenw-, *kenu-
vanaislandi kinn 'põsk, pale; paadi vöör'
saksa Kinn 'lõug; (laeva, paadi) kiilupuu esiosa'
soome kenossa 'tahapoole kaldus v painutatud'; mrd keno 'paadi pära- või esiosa; ree kaarduv esiosa'
Kirjakeeles esineb tüvi vaid seesütlevavormilises määrsõnas. Kirderannikumurretes on registreeritud ka omadussõna kenu 'püstine, kaarjas', samuti on murretes tuntud liitsõna kenukael 'kõverkael'.

kiikama : kiigata : kiikan 'korraks vaatama v pilku heitma; salamisi piiluma'
alamsaksa kiken 'vaatama, vahtima, kiikama'
Laenatud on ka samatüveline nimisõna, kiiker.

klammerdama : klammerdada : klammerdan 'klambri(te)ga ühendama; klambri(te) vahele panema; tugevasti, lahtilaskmatult, nagu klambrite vahele suruma'
saksa klammern '(millegi ümber) kokku suruma; klammerdama, klambriga kinnitama'
Laenatud on ka samatüveline nimisõna, klamber.

klaperdama : klaperdada : klaperdan 'lõgistama, plagistama'; mrd 'tuulamismasinaga töötama; lobisema; taga rääkima'
saksa klappern 'lõgisema, plagisema, plõgisema, klõbisema, kolisema; lõgistama, plagistama, plõgistama, klõbistama, kolistama'; Klapper 'käristi, lõgisti; lobiseja, keelepeksja'
Liitsõna klaperjaht esikomponent on saksa keelest laenatud, järelkomponent tõlgitud, ← saksa Klapperjagd 'ajujaht, kus jahiloomade ajamiseks tekitatakse kära'.

klunker : klunkri : klunkrit 'oleng'; mrd 'külapidu, simman'
krunkel, klunkjun, klumpar, lunger, klunkur, klunkar
Tõenäoliselt baltisaksa laen, allikaks tegusõnaga klunkern 'rühmas koos istuma, ühiselt aega viitma, kildkondi moodustama' samatüveline nimisõna.

korgitser : korgitseri : korgitseri kõnek 'korgitõmbaja'
korgitsiir, korgisser, korgentsiir
saksa Korkenzieher 'korgitser'
Laenuallikas on liitsõna, Korken 'kork' + Zieher 'tõmbaja'. Liitsõna esikomponent on ka eraldi laenatud, kork.

kork : korgi : korki 'korgitamme koorest saadav materjal; pudeli sulgemisvahend'
saksa Kork 'kork'
Paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina cortex '(puu)koor, kork'. Saksa keelest on laenatud ka sama tüve sisaldav liitsõna, korgitser.

kost2 : kosti : kosti 'ülalpidamine, tasu eest majutuse ja toidu pakkumine'
saksa Kost 'söök, toit; kost, ülalpidamine'
Varem on laenatud saksa tüve alamsaksa vastet sisaldav liitsõna, pruukost. Vt ka kost1.

krants : krantsi : krantsi 'õue- või karjakoer'; van 'pärg'
alamsaksa kranz 'pärg, krants'
Tumedakarvalist koera, kellel oli heledatest karvadest kaelus, justkui pärg ümber kaela, hakati nimetama krantskael. Hiljem liitsõna lühenes, järelosis jäeti ära. On arvatud ka, et sõna on koera tähenduses hilisem laen baltisaksa murdest, ← baltisaksa Kranz 'krants, segavereline koer'.

kruupender : kruupendri : kruupendrit van 'kruvikeeraja'
saksa mrd Schrubentrecker 'kruvikeeraja'
Laenuallikas on liitsõna, saksa mrd Schrube 'kruvi' + trecken 'järele vedama'. Eesti keeles on liitsõna laenuallikast erinevalt liigendatud.

kruustangid : kruustangide : kruustange ~ kruustangisid (mitm) 'ühe liikumatu ja teise liikuva lõuaga tangidetaoline seadis töödeldava eseme kinnihoidmiseks'
ruustangid
alamsaksa schruwstangen 'kruustangid'
Laenuallikas on liitsõna, mille osised on laenatud ka eraldi, kruvi ja tangid. Rahvaetümoloogiliselt on -s- tõlgendatud liitsõna esimesse osisesse kuuluvaks.

kubjas : kupja : kubjast 'talupojast ametiisik, eelkõige mõisasundija'
soome van, mrd kupias 'peamees; külavanem'; Cupiasson (isikunimi)
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa *gude + bās (niisugust liitsõna ei ole otseselt registreeritud, kuid seda on oletatud rootsi sõna rootsi mrd gubbis; kõnek gubbas 'töödejuhataja' põhjal). Eesti keelest on laenatud vadja kupijas 'metsaülem', isuri kubjas 'külavanem' ning samuti baltisaksa kubjas 'kubjas', läti mrd kubjass 'kubjas' ja eestirootsi kubias, kubius 'kubjas'. Ka soome vastet on peetud laenuks eesti keelest.

kurat : kuradi : kuradit 'religioonis jumala vastand, kuri vaim, saatan'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis kura ja/või kuri. Eesti keelest on laenatud baltisaksa kurat (sõimusõna), eestirootsi korat (sõimusõna), läti mrd kurrata 'kurat' ja soome mrd kuratti (sõimusõna).

käärkamber : käärkambri : käärkambrit 'kiriku kooriruumi kõrval olev ruum v kõrvalehitis vaimuliku ametitoiminguteks ja kirikuriistade hoidmiseks'
baltisaksa Gärkammer, Gährkammer 'käärkamber'
Laenuallikas on liitsõna, mille teine osis on varem alamsaksa keelest eraldi laenatud, kamber.

künnap : künnapu : künnaput '(suurem) kõõlus'; mrd 'künnapuu'
Liitsõna künnapää või künnapuu lühenemisel tekkinud tüvi, künna-, pea1 ja puu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur