[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hirm : hirmu : hirmu 'erutusseisund, mida põhjustab selgesti tajutav oht'
● liivi irm 'hirm, kartus'
vadja irmu 'hirm'
soome hirmu 'koletis, peletis, metsaline; hirmus'
isuri hirmu 'koledasti, hirmsasti; hirm'
karjala hirmu 'kord; hirm'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keel on mõjutanud isuri vaste tähendust. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hirmus 'hirmus'.

hurt : hurda : hurta 'pika kitsa pea, saleda kere ja kõrgete jalgadega jahikoer'
← vanavene hŭrtŭ 'hurt'
● liivi ūrtta liitsõnas ūrtta-pi’ņ 'hurt'
soome hurtta, hurtti 'ajukoer; suur koer; hunt'
Aunuse karjala hurtu 'metsloom, metsaline'
karjala hurtta 'suur paksukarvaline koer'
On ka oletatud, et noorem laen, ← vene hort 'hurt'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hott 'hurt' .

käntsuma : käntsuda : käntsun 'mütsuma, matsuma' känts

kärme : kärme : kärmet 'nobe, väle'
● soome mrd kärmeä 'terav; kiire'
Läänemeresoome tüvi. Võimalik, et sõna on tuletis saarte murdes säilinud sõnast kärm, kärv 'madu'. See tüvi on balti laen tüvest, mille vasted on leedu kirminas 'uss' ja läti cirmenis 'vastne, tõuk, uss', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kīermõz 'toonesepa vastne', soome käärme 'uss, madu', isuri käärme 'madu', Aunuse karjala keärmiz 'rukki õied', karjala keärmis 'uss, madu', lüüdi kiärmeh '(rukki, vee) õitsemine'.

loik : loigu : loiku '(ajutiselt) kogunenud vesi maapinna lohukeses'
● liivi luoik 'org; madal ala, soo'
? soome loikkua 'loksuda, pritsida', loikko 'loksumine; tilk, piisk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Kui eesti ja liivi sõna algne tähendus on olnud 'org, lohk', võib soome tüvi olla rööpselt kujunenud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi låiko 'veelomp'.

lõõts : lõõtsa : lõõtsa 'laialitõmmatavate voltis seintega seadis; eseme laialitõmmatav voltis osa'
● liivi lȭtstõ 'puhuda; raskelt hingata; lõkkele puhuda'
vadja lõõttsua '(sepa)lõõtsa tõmmata; õõtsuda; lõõtsutada, (häälekalt) hingeldada'
soome lietsoa 'puhuda; õhutada'
isuri leetsua 'puhuda (sepikojas)'
Aunuse karjala lieččuo 'raskelt hingata, hingeldada; sepalõõtsaga tuld õhutada'
lüüdi lieťťš́oda 'puhuda; lõõtsutada'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *blēstra-z, mille vasted on vanaislandi blástr 'vill; tursumine, paistetus', vanarootsi blāster 'vill', rootsi blåst 'tuul, tuuletõmbus; torm'. See on siiski ebakindel häälikulistel põhjustel.

manala : manala : manalat 'surnute asupaik (eesti rahvausundis)'
? ← soome mana, manala 'manala, toonela, allilm'
Soome tüve tõenäoline vaste on lõunasaami muonesje 'hea või paha vaim; kummitus, kes ennustab ette haigust või surma; nõidusest saadud haigus'. Võib olla indoiraani või algiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt avesta manā 'mõtlemine', vanaindia manā́ 'hardus, harduslaul, jumalakartlik vaimustus; eelarvamus'; see eeldab tähendusmuutust 'surnu mälestus, surnutele mõtlemine' > 'mana seisukorrana, vaimuna'. Varem on arvatud, et võib olla saadud sõnaühendist *maan ala 'maa-alune' (selle seletusega ei sobi saami vaste) või olla tuletis manama tüvest.

notsu : notsu : notsut 'põrsas; siga'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, sigade üldnimetuseks muutunud kutsumishüüd. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåịts(e)-nåịts(e) (sigade kutsumise hüüd).

pagi : pagi : pagi 'tugev mõneminutine tuulepuhang, millega hrl kaasnevad tuule suuna muutumine ja sademed' pagisema

pugi : pugi : pugi 'tugev mõneminutine tuulepuhang, millega hrl kaasnevad tuule suuna muutumine ja sademed, pagi' pugima

räpp : räpa : räppa 'mustus, saast, kõnts'
◊ räpakas2, räpped
● liivi räpā 'jälg; mustus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tüvi, mille vasted on soome rappio 'allakäik, langus, lagunemine, mandumine, laostumine, taandareng' ja karjala rappivo 'risu, logu, näru; untsusolek, läbiolek'. Vt ka repetama ja räpakas1.

rööv : röövi : röövi 'võõra vara vägivaldne äravõtmine, riisumine'
← alamsaksa rōf 'rööv, röövimine, riisumine; röövitud vara'
Ka samatüveline tegusõna röövima on tõenäoliselt alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa roven 'röövima, riisuma'. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline röövel. Eesti keelest on laenatud vadja rööviä 'röövida, riisuda' ja isuri rööviä 'röövida, riisuda'.

suksu : suksu : suksut 'hobune (ka meelitussõnana v rahustamiseks)'
● soome mrd suksuttaa, soksotella 'hobust kutsuda'
karjala šukšuttoa 'hobust kutsuda', šuk(šu) 'hobuste kutsumise hüüd'
Läänemeresoome tüvi. Tegemist võib olla hobuste kutsumise hüüuga, kus vaheldub esisilbi vokaal, soksu, suksu, süksu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siokk-siokk, sioks-sioks, sikse-sikse (hobuse kutsumise hüüd). Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka nt läti keeles, läti sug, suk, suku (hobuste kutsumise hüüd), lastek suka 'varss'.

sulane : sulase : sulast 'palga eest töötav meessoost maatööline; teener, abiline; kuulekas käsilane'
● liivi su’lli 'teener'
vadja sulhanõ, sulhojainõ 'peigmees'
soome sulhanen 'peigmees'
isuri sulhain 'noor abielus mees'
Aunuse karjala sulhaine 'peigmees'
lüüdi sulhaine̮ 'peigmees'
Võib olla tuletis sula tüvest. On arvatud, et eesti ja liivi vaste tähenduses võib kajastuda mõrsja väärtuse tasumine (peig)mehe tööga äia kodus. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd sulainis 'teenija, teener'.

tibu : tibu : tibu 'kanapoeg; kana'
● liivi lastek tibā, tšibā 'lind'
vadja ťipu 'kanapoeg; kana(ke)'
soome tipu 'kanapoeg'; lastek 'kana, lind'
isuri ťibu 'kanapoeg'
Aunuse karjala ťipa 'kana'
lüüdi ťipušk 'kanapoeg'
vepsa ťipu 'kanapoeg'
Läänemeresoome tüvi, mis lähtub kanade kutsumise hüüust ja nimisõnana on algselt ilmselt lastekeelne. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt permikomi ťip 'kanapoeg; linnupoeg', ning naaberkeeltes, nt vene cyplë́nok 'kanapoeg; linnupoeg', rootsi mrd tippa 'kana; väikelind', läti mrd tiba, tibiņa 'kana, kanake'.

vaim : vaimu : vaimu 'kõik psüühiline inimeses (eriti mõtlemine, teadvus) vastandatuna kehale; üleloomulik olend mitmesugustes usundilistes kujutelmades'
● soome vaimo 'abielunaine'; van 'naine'
saami váibmu 'süda'
ersa ojme 'hing; hingamine'
mokša vajmä 'hing; hingamine'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi vaim 'vaim'.

äri : äri : äri 'tulu, kasumi saamist taotlev tegevus, ostmine ja müümine, kauplemine'
Tõenäoliselt sama tüve variant mis sõnas argine.