[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

näsi- liitsõnas näsiniin 'eredavärviliste tugevasti lõhnavate õitega ning luuviljadega mürgine põõsas (Daphne)'
? ← alggermaani *natja
vanaislandi net 'võrk'
vanarootsi næt 'võrk'
gooti nati 'võrk'
● vadja näsä liitsõnas näsäniini 'näsiniin'
soome näsiä 'näsiniin'
Germaani laenus kaheldakse suure tähenduserinevuse tõttu: pole teada, kas näsiniine niinest kooti võrke, nagu etümoloogia kinnitamiseks on väidetud. On oletatud, et samast allikast on laenatud natt1. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis näsa, põhjendusega, et näsiniine marjad kinnituvad otse varrele nagu nupud.

sudu : sudu : sudu 'udupiiskade, suitsu, heitgaaside jms mürgine segu'
1970. aastatel loodud tehistüvi, moodustatud inglise sõna smog 'sudu' (smoke 'suits' + fog 'udu') eeskujul tüvede suits ja udu koondamisel.

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
● liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.

ving1 : vingu : vingu 'mittetäielikul põlemisel tekkiv mürgine gaas'
● liivi ving 'ving'
vadja vinka 'ving'
soome vinka 'ving'
isuri vinga 'ving'
karjala vinkerä 'kibe (hais või maitse)'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et sama mis ving2. On peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on läti dvinga 'ving'.

võhk1 : võha : võhka 'taim võhaliste sugukonnast (Araceae)'; mrd 'soistes kohtades kasvav kalla moodi mürgine taim, soovõhk (Calla palustris)'
● vadja võhka 'soovõhk'
soome vehka 'soovõhk'
isuri vehka 'soovõhk'
Aunuse karjala vehku 'soovõhk'
lüüdi vehk 'ubaleht'
vepsa vehk 'ubaleht'
Läänemeresoome tüvi.