[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiire : kiire : kiiret 'ruttu, hoogsalt toimuv v kulgev; kärmas, nobe; pakiline; rutt'
◊ kiirik-
● vadja tšiire 'rutt; kärmas, nobe'
soome kiire 'rutt; kärmas, nobe'
isuri kiire 'rutt; kärmas, nobe'
Aunuse karjala kiireh 'rutt; kärmas, nobe'
lüüdi kiireh 'rutt'
vepsa kiruh 'rutt; kärmas, nobe'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi võib olla sama mis murdesõnas kiiras 'tiirane, kiimaline; edev, elav, vallatu' ning seega germaani laen, ← alggermaani *gīra-z, mille vasted on vanaülemsaksa gīri 'ahne, himukas; ihne, kitsi' ja norra mrd gīr 'kirg, tugev iha', läänemeresoome vaste on soome mrd kiiras 'kange, äge, vaevarikas; äkiline, raevukas'.

maare1 : maarde : maaret 'maavara'
Tehistüvi 1940. aastatest, moodustatud sõnadest maa ja aare.

maare2 : maarde : maaret 'naha pealispinna iseloomulik muster'
Tehistüvi 1930. aastatest.

maine : maine : mainet 'kuulsus, reputatsioon, hea (v halb) nimi'
← soome maine 'maine, kuulsus, reputatsioon'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel. Soome sõna on tuletis mainima tüvest.

meere : meerde : meeret 'viir, triip, jutt, piire'
◊ meerima
Tundmatu päritoluga tüvi. Murdetüvi, mida soovitati kirjakeelde 1920. aastatel ja tehnikakeelde 1970. aastatel.

meie : meie : meid (mitmuse 1. isiku asesõna)
◊ me
● liivi meg 'meie'
vadja möö 'meie'
soome me 'meie'
isuri möö 'meie'
Aunuse karjala müö 'meie'
lüüdi müö 'meie'
vepsa mii̯ 'meie'
saami mii 'meie'
ersa miń 'meie'
mokša miń 'meie'
mari me 'meie'
udmurdi mi 'meie'
komi mi 'meie'
handi muŋ 'meie (mitm)', min 'meie (kaks)'
mansi mēn 'meie (kaks)'
ungari mi 'meie'
neenetsi mańaʔ 'meie (mitm)', mańi’ 'meie (kaks)'
nganassaani mi̮ŋ 'meie (mitm)', mī 'meie (kaks)'
sölkupi me, mē 'meie'
kamassi miʔ 'meie (mitm)', mište 'meie (kaks)'
matori menďa, mende 'meie'
Uurali tüvi. Vastetes on palju muutusi, mis ei ole reeglipärased, kuid mis on lühikestes ja sagedastes asesõnades tavapärased. Paljudes keeltes võib mitmusliku asesõna tüvega olla segunenud kunagise duaali ehk kaksuse tüvi, mida tänapäeval neis keeltes ei ole. me on algsem sõnakuju, meie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *meiδen.

mirt : mirdi : mirti 'mürt, Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas (Myrtus communis)'
← alamsaksa mirt 'mürt'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, mürt.

muide 'muuseas'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnad on olnud muidu ja soome muuten 'muidu; muul viisil; muide', mis on tuletised muu tüvest.

mure1 : mure : muret 'rõhuv sisemise rahutuse ja hirmu tunne; hool, ülesanne, kohustus'
● liivi mu’r 'mure'
vadja murhõ 'mure'
soome murhe 'mure, hool; ülesanne; kurbus'
isuri murhe 'mure, hool, kurbus'
karjala mureh 'mure'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla vana germaani laen, ← alggermaani *muriz 'mure', mis on rekonstrueeritud tegusõna *mur-nō-na põhjal, mille vasted on nt gooti maurnan 'muretsema', vanainglise murnan 'muretsema', vanaülemsaksa mornēn 'muretsema'.

mure2 : mureda : muredat 'kergesti pudenev, tükkideks lagunev'
● vadja murõa 'mure; pehme, õrn (südame kohta)'
soome murea 'pehme; mure'
isuri murriia 'pehme; mure'
Aunuse karjala murei 'rabe, pude, mure'
lüüdi mured 'pehme; mure'
vepsa mured 'rabe, pude, mure'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas muru-2 ja võib-olla ka sõnas murdma. Teisalt võib olla germaani laen, ← alggermaani *murwⁱja-z, mille vasted on vanaülemsaksa mur(u)wi 'mure, pehme, noor', saksa mürbe 'mure, pehme'.

mört : mördi : mörti 'müürimiseks ja krohvimiseks kasutatav sideaine, peene täitematerjali ja vee kivistuv segu'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulss-sõna on olnud saksa Mörtel 'mört'.

müre : müreda : müredat mrd 'tilgastanud, kergelt hapu'
● liivi murātsõ, murāstõ 'hapuks minna (kalast)'
vadja mür(r)ähtää, mürrästää, mürtüä 'tilgastada'
soome myrtyä 'tilgastada, hapuks minna; mossi, tujust ära minna'
karjala mürtüö 'tilgastada, hapuks minna; pahaseks saada, solvuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud. Vt ka mürk .

pire : pireda : piredat 'tormakas, kannatamatu, kärsitu, rahutu, äge; pirtsakas'
● soome mrd pireä 'värske, jahe, rabe; ergas, virge'
saami barut 'käbe, kärmas, välejalgne'
komi peri̮d 'kiire, kärmas'
Läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

sire : sireda : siredat 'sihvakas, nõtke, graatsiline' sirge

tire : tire : tiret 'nire; tilgarida' tirisema

vire1 : vire : viret mrd 'tuulehoog'
◊ vira, virg
● liivi vi’r 'virve, virvendus'
vadja vire 'virve, virvendus'
soome viri 'lainevirvendus; nõrk tuulepuhang, vire'
isuri vire 'virve, virvendus'
Aunuse karjala viri 'virve, lainevirvendus'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas virisema. Lähedane tüvi on nt sõnades virve ja virmalised. Vt ka viru.

vire2 : vireda : viredat mrd 'vinge, lõikav' virge