[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

jama1 : jama : jama 'loba, mõttetu jutt; sekeldus, tüli'
jamelema
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla soome mrd jamina 'jagelemine, tüli' ja karjala jamajoa 'käratseda'. Vt ka amelema.

kavatsema : kavatseda : kavatsen 'plaanitsema; kellelgi kavas v mõttes olema'; mrd 'märkama, tähele panema'
?alggermaani *χawē(ja)n-
norra mrd 'märkama, tajuma'
vanainglise hāwian 'vaatama, uurima'
?alggermaani *skauwō(ja)n-
vanainglise scēawian 'vaatama'
vanaülemsaksa skouwōn 'vaatama'
vadja kavottaa 'eemale hoiduda, vältida'
soome kavahtaa 'ehmuda, kohkuda; eemale hoiduda, vältida'; mrd 'jälgida, luurata, piiluda'
isuri kavvooja 'ettevaatlik olla'
On ka arvatud, et sõna on tuletis tüvest kava ega ole esitatud läänemeresoome sõnade vaste.

mõlkuma : mõlkuda : mõlgun 'meeles, mõttes liikvel olema'; van 'liikuma, liigutusi tegema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

möga : möga : möga 'segane, arusaamatu v rumal, mõttetu jutt; sellise jutu ajaja'; kõnek 'puderjas v körtjas mass'
mögisema
liivi mõgā 'müra, lärm'
vadja mökisä 'määgida, mökitada; pomiseda, mögiseda; toriseda, pahandada'
soome mökä 'müra, kära, lärm'
isuri mögü 'müra, kära, lärm'
Aunuse karjala mögištä 'segaseid, ebaselgeid hääli tekitada, mõmiseda'
lüüdi mögišta, mögäitä 'nuriseda, toriseda'
vepsa mögišta 'ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mökitama, möks, möla, mörisema, mügisema, rögisema.

paar1 : paari : paari 'kaks kokkukuuluvat, mingis mõttes tervikut moodustavat ühesugust v ühelaadilist eset v olendit; kaks-kolm, mõni'
alamsaksa pār 'paar'
Eesti keelest on laenatud vadja paari 'paar'.

palve : palve : palvet 'kellelegi teisele teatavaks tehtud (tungiv) soov, mille täitmist loodetakse; sõnaliselt v mõttes mingi soovi v tänutundega jumala v jumaluse poole pöördumine' paluma

sonima : sonida : sonin 'segaselt ja seosetult kõnelema; rumalusi, mõttetusi rääkima; unistama'; mrd 'solistama, sorima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåna 'rääkima; lobisema'.

tõsi : tõe : tõtt 'tegelikku olukorda kajastav, ses mõttes õige ütlus, jutt vms, see, mis on päriselt olemas'
kirderanniku tosi
tõde
?balti *statija-
leedu stačias 'vertikaalne; püstine'
?alggermaani *stōđia- 'kindel, vankumatu, püsiv, tõsine, aus, õiglane'
liivi tuož 'tõsi, tõde'
vadja tõsi 'tõsi, tõde'
soome tosi 'tõsi, tõde; tõeline, õige, päris, ehtne; tegelikkus, tõelisus; (miski) tõsiselt võetav'
isuri tosi 'tõsi, tõde'
Aunuse karjala tozi 'tõsi, tõde; tõeline, õige'
lüüdi toži 'tõsi, tõde'
vepsa toźi 'tõsi, tõde'
saami duohta 'tõsi, tõde'
Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka tõik.

tühi : tühja : tühja 'mitte millegagi täidetud, mitte midagi sisaldav, selline, kust miski puudub; asjatu, mõttetu, ilmaaegne, tähtsusetu, ebaoluline; vanapagan; vaesus, puudus'
kirderanniku tühjä
balti
leedu tuščias 'mitte millegagi täidetud; asjatu, viljatu'
läti tukšs 'mitte millegagi täidetud; asjatu, kasutu, tühine'
liivi tijā 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu'
vadja tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'
soome tyhjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'; mrd 'olend, kummitus'
isuri tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; vaene'
Aunuse karjala tühjü 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, vilets; vaene; nõrk'
lüüdi ťühď, tühď 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu; vale'
vepsa ťühj 'mitte millegagi täidetud; halb, vilets; nõrk; vale, loba'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur