[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

labus : labusa : labusat 'jõudus, mõnus, sobiv; kindlalt püsiv'
◊ laabuma
← läti labs 'hea'
Esimese silbi täishääliku pikkuse varieerumine lubab oletada korduvat laenamist eri ajal.

ladna : ladna : ladnat kõnek 'mõnus, laheda olekuga; semutsev, familiaaritsev'
○ laadna
← vene ládnyj 'sobiv, ladus; tubli', ládno 'ladusalt; tubli; hästi, hüva, hea küll'
Sama tüvi on laenatud sõnas laad1.

ladus : ladusa : ladusat 'sujuv, voolav; mõnus, tore'
Võib olla tüve laad1 variant. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas ladisema.

lahe : laheda : lahedat 'avar, ruumikas; oludest piiramata, vaba; üksipidi kiudude v niitidega, mitte sassis; kerge, karastav; kerge, ladus; mõnus, õdus'; kõnek 'tore, vaimustav'
◊ lahendama, lahke, lahtuma
● vadja lahkõa 'hea, lahke'
soome mrd lahea, lahkea 'pehme, sile; pehme (ilm); meeldiv (inimene)'
vepsa lahed 'värske (vesi); mahlane'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas lahke on ilmselt vana k-liide.

luuslank : luuslangi : luuslanki 'logelemine, aja mõnus tööta veetmine'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis luusima.

mahe : maheda : mahedat 'parajalt soe; pehme, mõnus; meeltele rahulikult mõjuv; sõbralik'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

mehka : mehka : mehkat kõnek 'tore, mõnus, vahva'
? ← vene smeh 'naer'

mugav : mugava : mugavat 'rahuldust, mõnu pakkuv, head enesetunnet tekitav; laisavõitu, pingutamist vältiv'
← soome mukava 'mugav, sobiv; mõnus, meeldiv'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi võib olla tuletis muu tüvest või germaani laen, ← alggermaani *mūka-z, mille vaste on nt gooti mūkamōdei 'pehmus, mahedus'.

tahe : taheda : tahedat 'kuivaks tõmbunud, kuiv; mitte vesine, parajalt soolane; kindel, toekas, meeldiv, mõnus'
◊ tahke
● liivi tō’ndõ 'kuivada, taheneda'
vadja tahõa 'mure, jahune; kobe, kohev', tahk 'mure, jahune'
soome mrd tahea 'jahune', tahkea 'mure, jahune, kohev; libisematu, sitke, kleepuv'
isuri tahhiia 'mure, jahune'
Aunuse karjala tahei 'mure, jahune'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tahke on ilmselt vana k-liide.

õdus : õdusa : õdusat 'kodune, hubane, mõnus' esi