[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

arp1 : arbu : arpu 'nõiatrumm; sõela- v muukujuline nõidus- v ennustusvahend'
◊ arbuma
← alggermaani *arƀa, *arƀa-z
vanaislandi arfr 'pärand, pärandus'
rootsi arv 'pärimine, pärand(us)'
saksa Erbe 'pärand'
← alggermaani *arχwō
vanaislandi ǫr 'nool, kepp, mis saadeti ringi kui kutse rahvakoosolekule'
vanarootsi arf 'nool'
● liivi arb 'nõiduda, loitsida'
vadja arpa 'liisk, liisupulk; liisuga saadud osa küla ühisest heinamaast'
soome arpa 'loos, liisk'
isuri arba 'loos, liisk; liisuga saadud osa küla ühisest põllu- v heinamaast'
karjala arpa 'loos, liisk'
vepsa arb 'loos, liisk'
saami vuorbi 'loos, liisk; saatus'

helmes : helme : helmest 'ehteks kasutatav ümmargune, ovaalne v muukujuline kunstlik pärl'
● liivi eļm, ēļmaz 'merevaik; helmes'
vadja elmi 'helmes; (väike) klaaspärl, kudrus'
soome helmi 'pärl; helmes; piisk, pisar; tilk'
isuri helmi 'helmes; pärl'
Aunuse karjala helmi 'helmes'
lüüdi hölmü 'helmes'
Läänemeresoome tüvi. Tüvi tähistas algselt merevaiku või sellest tehtud helmeid.

kest : kesta : kesta 'väljastpoolt kattev kiht, ümbriskiht; torujas, tupekujuline ümbris; hülss'
● liivi kestā '(puu)koore alumine osa, koore serv'
Tõenäoliselt on sõnas sama tüvi mis kesi. Liivi vaste võib olla ka eesti keelest laenatud.

kroon : krooni : krooni 'valitseja võimu tähistav väärismetallist võrukujuline sakkidega peaehe'
← alamsaksa krōne 'kroon'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← vanakreeka korṓnē 'kõver või painutatud ese; kroon'.

laine : laine : lainet 'ruumis leviv energiat edasi kandev võnkumine'
← alggermaani *χlaini-z, *χlainō
norra lein 'nõlv(ak), kallak'
islandi hlein 'lame kalju, nõlv(ak)'
gooti hlains, hlain 'küngas, kink'
● liivi lain 'laine'
vadja lainõ 'laine; loog'
soome laine 'laine'
isuri laine 'laine; heinakaar'
Aunuse karjala laineh 'vall, kuiva heina kaar, loog'
lüüdi laińiž 'laine; heinakaar'
vepsa laińiž, laineh 'laine; heinakaar'

pagi : pagi : pagi 'tugev mõneminutine tuulepuhang, millega hrl kaasnevad tuule suuna muutumine ja sademed' pagisema

pugi : pugi : pugi 'tugev mõneminutine tuulepuhang, millega hrl kaasnevad tuule suuna muutumine ja sademed, pagi' pugima

pärg : pärja : pärga 'rõngakujuline v ovaalne lille-, oksa- vm põimik; rõnga- v ringikujuline moodustis; peaehe'
Tüve vasted võivad olla saami bárgidit 'palmikut punuda', bárggaldat 'palmik, punutud pael', ersa pargo 'korv', mokša parga 'tohust torbik' ning võib-olla ka karjala (puna)päre 'peakaunistus'. Eesti keelest on laenatud soome mrd pärkä 'seppel v peapael' ja baltisaksa Pärg, Perg, Pärk 'eesti tüdrukute peaehe'.

sahkermahker : sahkermahkri : sahkermahkrit 'ebaausalt äritsemine, hangeldamine, spekuleerimine; ebaausalt äritseja, hangeldaja, spekuleerija'
Tõenäoliselt laenatud vene keelest, ← vene šáher-máher 'sahkermahker, surimuri, sobing, (ebaseaduslik) tehing', või saksa keelest, ← saksa Sachermacher 'pettus' (arvatavasti kõnekeelne või murdesõna), vrd ka baltisaksa schachermachoi väljendis schachermachoi machen 'petma'. Saksa keelest on laenatud on ka tegusõna, milles on sama tüvi kui liitsõna esiosises, sahkerdama.

setu2 : setme : setut 'nii mitu, nii palju; mitme-, mõnesugune' see
● liivi set 'ainult, ainult nii palju; mitu, palju'; setmiņ 'mitu, palju'
soome mrd seittuinen, seittyinen 'selline'

tubakas : tubaka : tubakat 'näärmekarvane ja iseloomuliku lõhnaga rohkesti nikotiini sisaldavate lehtedega rohttaim (Nicotiana); selle taime lehtedest valmistatud mõnuaine'
○ tubak, tubagas, tuvak(as), tuv(v)ak, tuak
← rootsi tobak 'tubakas'
← saksa van Tobak, Tubak 'tubakas'
Meile rootsi või saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt Kesk-Ameerika indiaanikeeltest, ← taino tobaco, tupi taboca. Laen on muganemisel muutunud kas-liiteliste sõnade sarnaseks.

tärn : tärni : tärni 'kiirjalt haruline ese, kujund vms'
← saksa Stern '(taeva)täht; tähekujuline märk, tärn; orden'
Vt ka tärlendama.