[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kamal : kamalu : kamalut 'mõlemad peod õõnsust moodustavatena koos; pihk, peopesa'
● liivi kōmal 'kamal'
vadja kahmalo, kahmolo, kahmõlo 'kamal, kamalutäis'
soome kahmalo 'kamal, kamalutäis'; mrd 'sületäis'
isuri kahmola 'kamal'
Aunuse karjala kahmalo 'kamal, kamalutäis'
lüüdi kamahl 'kamal, kamalutäis'
vepsa kahmal 'kamal, kamalutäis'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas kahmama.

lai : laia : laia 'ristsuunas suure ulatusega; igas suunas suure ulatusega, avar, kaugele ulatuv'
← algskandinaavia *lāǥija-R
vanaislandi lægr 'rahulik, lamav'
← alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud varikatus, laudadest sild'
● liivi laigā 'lai'
vadja laďďa 'lai'
soome laaja 'lai'
isuri laija 'lai'
Häälikuliselt sobivad mõlemad allikad, tähenduse poolest sobib paremini esimene. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud. Sama germaani või skandinaavia tüvi on laenatud sõnas lage. Eesti keelest on laenatud eestirootsi laialt 'lai, laiali puistatud' (← laialt). Vt ka laajama.

mõlema : mõlemat (ains nimetav puudub; kaht isikut v objekti ühe kokkukuuluva paarina tähistav asesõna)
● liivi mȯ’lmõd (mitm) 'mõlemad'
vadja mõlõpad (mitm) 'mõlemad'
soome molempi (hrl mitm molemmat) 'mõlemad'
isuri molloomad (mitm) 'mõlemad'
Aunuse karjala mollei (mitm) 'mõlemad'
lüüdi molembad (mitm) 'mõlemad'
vepsa mole͔mbad (mitm) 'mõlemad'
Võib olla muu tüvevariandist moodustatud keskvõrde vorm. Teisalt on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas mõni.

rullama : rullata : rullan '(laeva, auto kohta:) külgsuunas pendeldavalt kõikuma'
← rootsi rulla 'veerema; pöörlema; keerama, rullima; veeretama; rullama, õõtsuma, kõikuma'
← soome rullata 'rullata; õõtsuda; rulluda, veereda, veerelda; rulli keerata v kerida; veeretada, rullida'
Sõna on registreeritud kirderannikumurretes ja 19. sajandil Hiiumaal, seega tulevad mõlemad esitatud laenuallikad arvesse.

trits : tritsu : tritsu van 'uisk'
○ rits
← alamsaksa strītscho 'uisk'
← baltisaksa Trittschuh 'uisk'
Mõlemad võimalikud laenuallikad on liitsõnad, alamsaksa strītscho < strīt ( striden 'pikkade sammudega astuma') + scho 'king', baltisaksa Trittschuh < saksa Tritt ( treten 'astuma, sammuma') + Schuh 'king'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi trits, tritso 'uisk'.