[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahing : ahingu : ahingut 'kisuliste harudega torkeriist kalapüügivahendina'
← balti
leedu akstinas 'astel, nõel, oga'
läti akstins 'astel, nõel'
● liivi a’ņgõz 'ahing'
soome ahingas 'ahing'
Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud, mõjutada on võinud ka ang 'hang'.

aidaa kõnek 'hüvasti, head aega'
◊ adaa
← vene ajdá 'läki; siva, viuhti'
Mõjutada on võinud ka alamsaksa ade, adde 'hüvasti'. Eesti vanas kirjakeeles on olnud kasutusel adee 'jumalaga, hüvasti', mis on laenatud alamsaksa keelest.

alp : albi : alpi 'edev, edvistav; rumal(uhke); narr'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Sellele viitab vokaalivaheldus a ~ u, murretes nt ulp 'edev', ulp-alp 'kergats'. Mõjutada on võinud ka saksa kõnek albern 'alp, lapsik, narr'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi halep 'inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist', halpat 'kõhklev, otsustusvõimetu; lohakas, hooletu'.

amelema : amelda ~ ameleda : amelen 'armatsema, kergemeelselt armusuhteid looma; kurameerima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib ka olla reeglipäratu variant sõnast jamelema 'jagelema, jändama', jama1. Sõna esialgne tähendus on olnud üsna laialivalguv: 'rabelema; tõrkuma (hobuste kohta); edvistama'. On arvatud, et sõna praegust tähendust on võinud mõjutada ka amüseerima, van amiseerima 'flirtima, kurameerima', ← saksa amüsieren 'amüseerima, lõbustama', mõjutada on võinud ka nt armastusjumala nimi Amor.

amet : ameti : ametit 'ülesannete kompleks, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab ka tasu; (elu)kutse, kutseala; teenistus-, töökoht; tegevus, töö'
○ am(m)at, ammet, anep
← alamsaksa ammet 'käsitöö; tsunft; amet'
Peamiselt Läti piiri ääres levinud murdevariante amat, ammat on võinud mõjutada läti keel või need on laenatud läti keelest, ← läti amats 'amet, töökoht'. Eesti keelest võivad olla laenatud eestirootsi ammet, ammbet, ambäit 'amet, töö, tegevus'.

aur : auru : auru 'vee gaasiline olek'
? ← balti
leedu šiaurė 'põhi (ilmakaar)', šiauras 'põhja-, külm; karm'
● liivi oūr 'aur'
soome auer 'põuavine, -udu', van srmt hauri 'soe aur'
karjala auver 'põuavine, -udu'
lüüdi hauru 'härm, udu, sumu (talvel külmaga); aur; leil'
Soome ja lüüdi h-lisi variante on võinud mõjutada soome häyry 'ving, karm; põuavine, udu, aur'; höyry 'aur, toss'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi aur 'aur' liitsõnas aur-kähhl 'aurukatel', aur-maṣen 'aurumasin' (← aurumasin) ning aurat 'aurama' (← aurama).

erev : ereva : erevat 'ärev, ootuselev'
◊ erutama
Võib olla sama tüve variant mis sõnas ärev. Tähendust on võinud mõjutada ka sõna elev, elama.

hauduma : haududa : haun 'mune soojendama selleks, et loode areneks; soojuse ja niiskusega mõjutama'
← balti
läti sautēt 'aurutama, kuumutama'
● liivi oudõ 'haududa'
vadja autoa 'hautada; määndada; kõrvetada; haududa; pehkida'
soome hautoa 'haududa; niisutada; leotada; pead murda'
isuri hautoa 'haududa; määndada; hautada'
Aunuse karjala hauduo 'hautada; soojeneda; leili võtta'
lüüdi haududa 'haududa; soojendada'
vepsa haududa 'haududa; määndada; hautada'
On ka oletatud, et tuletis tüvest haud, sest toitu hautati varem maasse kaevatud aukudes. Eesti keelest on laenatud eestirootsi audot 'hautama'.

ihitama : ihitada : ihitan 'naeru kihistama'
● soome hihittää 'itsitada, naeru kihistada'
isuri hihittää 'ihitada, itsitada'
Aunuse karjala hihettiä 'itsitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mõjutada on võinud vene hihíkat’ 'itsitama, ihitama'.

kakk1 : kaku : kakku 'öökull'
● vadja kaakko 'öökull', maľľokaakko, maľľakaakko 'kassikakk'
soome mrd kako 'kassikakk; loll, rumal'
isuri kakku liitsõnas mali-, maljakakku 'teatud kakuline'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud kakk2: öökullil on ümmargune, leivakaku taoline pea. Vadja, soome ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud.

kohmima : kohmida : kohmin 'aeglaselt pusides toimetama'
◊ kohmakas
● soome mrd kohmia, van srmt kohmuta 'kobada, kohmida'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kohmas. Tähendust on võinud mõjutada häälikuliselt lähedased tüved, nt köhmima.

laad1 : laadi : laadi 'olemust määravad omadused v eripära, iseloom'
← vene lad 'üksmeel; laad, viis'
Tähendust on võinud mõjutada ka vene sklad 'laad, viis; kehaehitus; ladusus, kooskõla'. Sama tüve tuletis on laenatud sõnas ladna. Vt ka ladus.

laajama : laajata : laajan 'reljeefi muutma (pinnast eemaldades, lisades v tasandades)'
Tehistüvi 1970. aastatest, moodustatud tüvede koondamisel ühendist laiali ajama, lai, ajama. Mõjutada on võinud soome laaja 'lai, avar; mahukas'.

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
◊ las, lasila
● liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

lee : lee : leed 'kolle, tuhkhaud'
◊ leelis, lehelis
? ← alggermaani *slēđa-z
vanaülemsaksa slāt '(pliidi)kumm, korsten'
keskülemsaksa slāt '(pliidi)kumm, korsten; kamin, ahjusuu'
saksa Schlot 'kamin'
● liivi līedõg 'kolle, tulease'
vadja leesi 'kolle, tulease; ääs; ahi'
soome liesi 'pliit; kolle, tulease'
isuri leesi 'hõõguvad söed, ahjuesine'
karjala liijos 'ahju tulekolle'
vepsa ľeźi 'kolle, tulease'
Germaani laen on kaheldav, sest tüvi esineb ainult saksa keeles. Tuletist lehelis on võinud mõjutada rahvaetümoloogiline seostamine tüvega leht.

leid : leide : leisid (mitm) 'rangide külge kinnitatav rihmadest koosnev hobuserakmete osa'
○ kleid, pleid
← vene šlejá (omastav šlej) 'lentsid, (hobuse) leid; hobuse rinnarihm (sorirakmeil); kõhualuse-vöö, -rihm (hobuseleidel)'
Sõna levikut on võinud omakorda mõjutada samuti vene keelest laenatud baltisaksa Schleie 'rakmete osa'.

loksuma : loksuda : loksun '(vedeliku kohta:) korduval edasi-tagasi liikumisel kuuldavalt paiskuma; liiga avarana v lõdval olevana edasi-tagasi liikuma; aeglaselt ja loginal sõitma'
◊ klõks, lõks, plõksuma
● liivi loks 'löök', klõkšõ 'sulgeda; luksuda'
soome loksua 'loksuda, lõtkuda, praksuda'
isuri loksuttaa 'häälekalt juua'
karjala lokšoa 'loksuda, lõtkuda, kolksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, luksuma, lokk2, nõksuma, pliks. Eesti keel on võinud mõjutada läti murdesõna slekžas tähendust 'hiirelõks'.

looder : loodri : loodrit 'logeleja, laiskvorst'
← vene lódyr’ 'logard'
Laensõna levikut on toetanud omatüvi lodev, mõjutada on võinud ka alamsaksa lod(d)er 'lodev inimene, logeleja, logard'. Samatüveline tegusõna looderdama võib olla samuti laenatud, ← vene lódyrničat’, mrd lódarit’ 'looderdama, logelema' või ← baltisaksa loddern 'laisklema, vedelema, logelema'. Vt ka looberdama.

luksuma : luksuda : luksun 'järsult ning iseloomulike kõõksatustena sisse hingama'
◊ kluksuma
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud ka saksa glucksen 'mulksuma, vulksuma'. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, loksuma, puksima, pliks. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on vadja klukkaa 'loksuda, kloksuda (kana)', isuri klukkaa 'loksuda, kloksuda (kana)' ja soome mrd klukata 'luksuma ajada; kaagutada, kõkutada; klatšida'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi kḷokst 'loksuma (kana); luksuma'.

lutsima : lutsida : lutsin '(kuuldavalt) imema'
● vadja lutšissaa 'pigistada, suruda, vajutada'
soome van srmt lutsu 'emis, kes imetab'
karjala lutškahtoa 'paugatada, paukuda, plartsatada, plaksatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades latsuma, litsuma, lotsis, lätsima, sutsima, lutt1. Mõjutada on võinud saksa lutschen 'imema, lutsima'.

läkk : läku : läkku mrd 'läga, pori'
← eestirootsi λlæk̲ 'adru (Fucus)'
Mõjutada on võinud ka läga. Eesti keelest võib olla laenatud läti ļeka 'pehme kleepuva aine tomp'.

mahti (ainult ainsuse osastav) 'aega, võimalust'
◊ mahitama
← alggermaani *maχti-z
vanainglise meaht, miht 'jõud, võim, võimekus'
vanasaksi maht 'jõud, võim'
gooti mahts 'jõud, võim'
← alggermaani *maχtu-z
vanaislandi máttr 'jõud, tervis'
● soome mahti 'võim; tugevus; jõud'
Aunuse karjala mahti 'viis, komme'
vepsa maht 'oskus'
Tüve on võinud mõjutada mahtuma ja vanarootsi makt 'võim, jõud', rootsi makt 'võim, jõud'. Teise seletuse järgi on tüve peetud nooremaks, vanarootsi laenuks eespool nimetatud sõnast, mis on kokku langenud tuletisega mahtuma tüvest.

manitsema : manitseda : manitsen 'pehmelt noomides, õpetades mõjutama, sõnadega korrale, ka eluviisi parandamisele kutsuma'
Tüves võivad olla segunenud manama tüvi ja germaani laentüvi, mis on hiljem uuesti laenatud sõnas mainima. Mõjutada on võinud alamsaksa manen 'meenutama; hoiatama, manitsema; sisse nõudma', saksa mahnen 'meenutama, hoiatama; manitsema'.

meltsas : meltsa : meltsast 'roherähni rahvapärane nimetus'
On arvatud, et sama tüvi mis lõunaeesti murdesõnas meldsass 'malts', peaaegu kõik roherähni nimetused osutavad värvusele. Sel juhul on tüve vaste ka liivi mȭltsa, mõltsõz 'malts (Atriplex), hanejalg (Chenopodium album)' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *melđja-z, mille vasted on nt vanaislandi mildr 'helde, armuline, vaga', vanarootsi milder 'sõbralik, helde', saksa mild 'sõbralik, helde', mrd Milde 'malts'. Mõjutada on võinud ka alamsaksa melde 'malts' ja saksa Melde 'malts'.

mimm : mimmi : mimmi lastek 'piim'
Võib olla variant tüvest piim, lastekeeles on kasutusel ka pimm 'piim'. Mõjutada on võinud saksa Milch 'piim'.

moor : moori : moori kõnek 'eit, vana naine; (harvem) ema, memm'
← rootsi mor 'ema'
Mõjutada on võinud ka eestirootsi ja soomerootsi murded, eestirootsi mór 'ema; naine, abikaasa; moor', soomerootsi mor 'ema; naine'.

muu : muu : muud (umbmäärane asesõna) 'miski v keegi väljaspool mainitut; ülejäänud, teistsugune, teine'
◊ muidu, muinas-, muiste, mujal, mullu, muutma
● liivi mū 'teine, mõni; mingisugune; lähim, järgmine'
vadja muu 'muu, teine'
soome muu 'muu, teine'
isuri muu 'muu, teine'
Aunuse karjala muu 'muu, teine, ülejäänu'
lüüdi muu 'muu, teine'
saami nubbi 'teine (järgarv); muu, teine'
mari molo 'muu, teine'
udmurdi mi̮d 'muu, teine'
handi moγ- sõnas moγəl 'muu, too'
mansi mōt 'muu, teine (ka arvsõnana); võõras'
ungari más 'muu, teine; teistsugune'
Soome-ugri tüvi. muidu võib olla vana mitmuse osastava vorm, milles on omastusliide. Tuletist muinas- on kirjakeeles võinud mõjutada soome keel, soome muinainen 'muinasaegne, muistne; vana(aegne); igivana, ammune'. mujal on vana mitmuse alalütleva vorm tuletisest, < *muiγalla. mullu on vanast alalütlevavormilisest määrsõnast moodustatud viisiütleva vorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moidogist 'muidugi, mõistagi' (← muidugist). Vt ka moondama, mugav, muide, mullikas, mõlema.

naksama : naksata : naksan 'kõksama; (hammastega) napsama, näksama'
● soome naksaa 'naksuda; klõpsuda'
isuri naksahtaa 'naksatada'
Aunuse karjala nakšoa 'naksuda, kopsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nakk, nõksuma, näksama, raksama. Mõjutada on võinud saksa knacken 'naksuma, praksuma; (naksudes) purustama; lahti murdma'. Vt ka naks.

nihverdama : nihverdada : nihverdan 'nihelema, sekeldama, jahmerdama; kombineerima'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud saksa schnüffeln 'nuusutama; nuhkima, oma nina toppima', arvestades, et baltisaksa murdes võidi ü asemel hääldada i. Veidi erineva liitega murdevariant nihveldama 'kombineerima; kurameerima; peksma, lööma; nihelema' on saksa sõnale häälikuliselt veelgi lähedasem.

nosu : nosu : nosu 'lühike tömp ese (piip, nina); tossike, nohik'
◊ nosutama
● soome van srmt noso 'piibunosu, -tobi'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mõjutada on võinud vene nos 'nina'. Lähedane tüvi on nt nösu.

paabu- liitsõnas paabulind 'vau, Indias ja Sri Lankal elutsev suur kanaline, kelle isaslinnul on pikk kirevasõõrilise kattesulestikuga saba (Pavo cristatus)'
← alamsaksa pawe, pau-, pawe-, pagelūn 'paabulind'
Rahvakeeles on olnud harilikum hiljem laenatud saksa vaste, vau. v ~ b vaheldust on võinud mõjutada mehenimi Paap : Paabu.