[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 62 artiklit, väljastan 30.

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

alla 'madalamale; hulgalt v kvaliteedilt vähem v vähemaks; hulgalt, määralt vähem kui' ala

haibakas : haibaka : haibakat mrd 'hõre, kehv vili v hein; kehv, hõre'
alggermaani *χauja-
vanaislandi hey 'hein'
vanarootsi hȫ 'hein'
soome haippu, haiven 'ihukarv, habemekarv, juuksekarv'
karjala haiven 'habemekarv'
Sõna on peetud ka tuletiseks tüvest habe, kuid germaani laen on tõenäolisem. Murdekeeles esineb vähesel määral ka kas-liiteta (h)aip.

hukane : hukase : hukast mrd 'määrdunud, räpane' hukk

häärber : häärberi : häärberit 'härrastemaja'
alamsaksa herberge 'öömaja, ööbimispaik; majutamine; võõrustamiskohustus'

ilm : ilma : ilma 'pidevalt muutuv atmosfääri olek; maailm'
ilma, ilmuma
liivi īlma 'maailm', ilm, īlma 'ilma'
vadja ilma 'ilm; õhk; maailm', ilmaa 'ilma; tasuta; ilmaaegu'
soome ilma 'õhk; ilm', ilman 'ilma'
isuri ilma 'ilm', ilman 'ilma'
Aunuse karjala ilmu 'õhk; ilm', ilmai 'tasuta'
lüüdi ilm 'ilm; maailm', ilmai 'ilma'
vepsa iľm 'õhk', ilma 'ilma'
saami albmi 'taevas; lumetuisk', almmá 'ilma'
udmurdi in 'taevas', inmar 'jumal'
komi jen 'jumal; ikoon'
handi iləm 'maailm; õhk; ilm'
mansi ēləm 'aeg; ilm; õhk'
Soome-ugri tüvi. Määrsõna v kaassõna ilma on viisiütleva või omastava käände vorm.

ju (lauses esitatut kergelt rõhutav määrsõna)
juba
alggermaani *ju
gooti ju 'juba'
vanaülemsaksa ju, jo 'juba'
liivi jo, ju (keskvõrret moodustav abisõna)
Salatsi liivi jo, ju 'juba; mida ... seda'
vadja jo 'juba; ju; sest'
soome jo 'juba'
isuri jo 'juba'
Aunuse karjala jo 'juba'
lüüdi ďo 'juba; küll'
vepsa jo 'juba'
Sõnas juba on tüvele liitunud rõhutav liide *-pa/-pä.

juba (määrsõna, mis näitab, et mingi tegevus, olukord, seisund vms on käsitletavaks momendiks alanud v lõppenud) ju

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
kirderanniku kanda
kannikas, kannus
liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

kaunis : kauni : kaunist 'esteetiliselt meeldiv, ilus; selge, päikesepaisteline, meeldiv; sisemiselt v sisult väärtuslik; õnnelik, meeltülendav vms; üsna suur v rohke; üsna (suurel määral), küllaltki'
alggermaani *skauniz
gooti *skauns 'sarmikas, veetlev'
vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
saksa schön 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
vadja kaunis 'punane; ilus'
soome kaunis 'ilus'
isuri kaunis 'ilus (ilma kohta)'
Aunuse karjala kauniš 'ilus; selge (ilma kohta)'
lüüdi kauńiž 'ilus'
Laenatud võib olla ka mõni germaani tüve hilisem vaste, kena. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kanes 'üsna, päris'. Vt ka kann1, sulnis.

koobas : koopa : koobast 'looduslik õõnsus maakoore pindmises osas; õõnsus, tühe'
vadja kooppa '(kartuli)koobas; kelder'
soome kuoppa 'auk, süvend; õõs'
isuri kooppa 'auk; kartulikoobas'
Aunuse karjala kuoppu 'kartulikoobas; kelder'
lüüdi kuop 'kartulikoobas'
vepsa kop 'auk; kartulikoobas'
Läänemeresoome tüvi. Kaugematest sugulaskeeltest esitatud vasted mari kup 'soo', udmurdi gop 'auk, süvend, lohk, nõgu' ja komi ge̮p 'väike järv; süvend, lohk' on häälikuliselt kaheldavad. Murdeti esineb ka liiteta tüvi koop, kuup .

kui (võrdlev sidesõna)
kuid, kuidas, kumb, kunagi, kus
liivi ku 'kui; nagu; et'; kus 'kus'; kunā 'millal'; kui 'kuidas; kuigi'
vadja ku 'kui'; kuza 'kus', kumpa 'kumb'
soome kuin, kun 'kui'; kuka 'kes', kuten 'nagu', kumpi 'kumb'
isuri ku, kui 'kui', kus 'kus', kumba 'kumb; kes, mis'
Aunuse karjala kui 'kuidas; kui, nagu'
lüüdi ku, kun 'kui'; kui 'kui, nagu'; kus 'kus'
vepsa ku 'kui'; kus 'kus', kut 'kuidas'
saami go 'kui; nagu'
ersa koda 'kuidas; kui'
mokša koda 'kuidas'
mari kuźe 'kuidas'; kuš 'kuhu'
udmurdi ku 'kui'
komi kod, koda 'kuidas'
handi χŏj 'kes'; χon 'millal'
mansi χɔ̄ŋka 'kes'; χūń 'kui; millal'; χot 'kuskil; kuidagi; midagi'
ungari hogy 'kuidas'; hol 'kus'
neenetsi χúna 'kus'; χúrka 'kes, milline'
eenetsi kuna 'millal'
nganassaani kuniə 'mis, milline, kes'; kuo 'kui'; kuni 'kuhu'
sölkupi kun 'kui'; kuti 'kes'; 'kuhu'
kamassi kojǝt 'milline'; kə̑da 'kuidas'; kāmə̑n 'millal'
matori kuj 'kust'
Uurali tüvi, millest on moodustatud mitmesuguse tähendusega ase-, side- ja määrsõnu.

kõmmeldi : kõmmeldi : kõmmeldit 'lusikanuga, kõvera, õõnsa teraga nuga õõnestamiseks'
soome mrd koveli 'kõmmeldi'
isuri kovelin 'kõmmeldi'
karjala koveli 'kõmmeldi'
lõunasaami goevele 'kõmmeldi'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami sõna on peetud ka soome laenuks. Tüvi on rahvaetümoloogiliselt segunenud tüvega kumm1. Murdeti esinevad ka variandid kõveldi, koveli.

kärn3 : kärni : kärni 'terava kõva metallotsaga tööriist märksüvendite tegemiseks, märkel'
saksa Körner 'kärn, märkel'

lörtsima : lörtsida : lörtsin 'vähese püdela aine järsu liikumise heli tekitama, nii midagi tegema; (määrides, kortsutades, kulutades) rikkuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lirtsuma, lorts, lurts, lärts.

madel : madeli : madelit 'poortidega piiratud platvorm, lava, alus' made

mudel : mudeli : mudelit 'originaalobjektiga kindlas vastavuses olev tehisobjekt, ka skeem, seoste matemaatiline kirjeldus vms; näidiseksemplar, eeskuju, mille järgi midagi tehakse'
saksa Model 'muster, näidis, vorm'

murel : mureli : murelit 'hapukirsside sordirühma kuuluv viljapuu; selle tume vili'
morell
saksa Morelle 'murel'

murjan : murjani : murjanit 'must, määrdunud inimene'; van 'neeger, mooramaalane'
rootsi morian 'murjan (neegri kohta)'
alamsaksa morian 'neeger; maur'
soome murjaani 'neeger; murjan; mooramaalane'
Murretes on sõna levinud peamiselt Eesti põhjaranniku läheduses, seepärast võib olla laenatud ka soome keelest. Soome sõna on laenatud rootsi keelest. Laenatud on ka tüve alamsaksa või saksa vaste, moorlane. Vt ka muri.

must : musta : musta 'nõe, tõrva värvi, tume, tõmmu; ebapuhas, määrdunud'
liivi mustā 'must; määrdunud'
vadja mussa 'must, tume; määrdunud'
soome musta 'must, tume'
isuri musta 'must, tume; määrdunud'
Aunuse karjala mustu 'must, tume; määrdunud'
lüüdi must 'must'
vepsa must 'must'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *mus-ta-, mille vaste tütarkeeltes on nt norra must 'aur, toss, udu'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mostlas, mostlane, mostlain 'mustlane' (← mustlane), läti mrd mustenes 'mustikad' ja võib-olla ka läti mrd mustis 'must koer; (halvustavalt) määrdunud näoga inimene'.

mutt2 : muti : mutti 'rõngas laeva purje äärel nööri läbitõmbamiseks'
saksa Mutt 'köiesilm purje käsitsemiseks ja kinnitamiseks'

märul : märuli : märulit 'mürgel, möll, lärm' märatsema

nii 'sedamoodi, selliselt; sel määral, sedavõrd; umbes, (millegi) ringis; selle tulemusel, seetõttu' need

pilgeni 'vedelikku ääreni, ääretasa, triiki (täis); tuubil, kuhjaga, mahtumise piirini (täis)'
Võib olla sama tüvi mis piir. Aja jooksul on võinud lauserõhuta asendis täishäälik lüheneda ja ka kaashäälikud nt naabermurretesse laenamisel või kuulmis- ja kõnevääratuste tõttu muutuda: piirdeni > pirdeni > pirgeni > pilgeni (täis). Teisalt on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas pilkuma.

piri- liitsõnades piriparas 'täpselt, täiesti paras', piripardani 'ääretasa, triiki', piripingul 'täiesti, hästi, väga pingul'
vadja piri- liitsõnas piripinnallaa 'ääreni, pilgeni (täis)'
soome piri- liitsõnades piripintaan 'ääreni (täis)', pirilaitana 'ääreni (täis)'
Aunuse karjala piri- liitsõnas piripinnalla 'ääreni (täis)'
Tõenäoliselt tüve piir variant.

praegu 'kõnelemise v kirjutamise hetkel v seda hetke hõlmaval lühemal v pikemal ajalõigul, nüüd'
vadja paraikaa, paraikoo 'praegu; (otse)kohe; parajasti, just praegu'
soome paraikaa 'parajasti, parasjagu, just sel hetkel'
isuri paraikoi 'nüüdki, parajasti, parasjagu'
Kuluvorm sõnaühendist, mille esimene komponent on olnud sõna paras tüvi ja teine aeg. Praegune määrsõna on olnud mitmuse oleva või sisseütleva käände vorm. Ühendi eri variante võib leida veel murretest, nt para-aegu, paraegu, parago, paregu.

päris 'täiesti, lausa; õige, üsna, teataval määral; tõeline, tegelik, ehtne' pära

raja1 : raja : raja 'piir'
vanavene kraj 'piir; kallas; maa, riik'
vene kraj 'äär, serv; maa, piirkond, maanurk, kant'
vadja raja 'piir; piirjoon; ääremaa, ääreala'
soome raja 'piir'
isuri raja 'piir'
Aunuse karjala raja 'piir; äär, piirjoon'
lüüdi raja 'piir'
? vepsa rajagod 'pilvede vahekohad'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Vt ka raja2.

rasv : rasva : rasva 'vees lahustumatu tahke ehitus- v varuaine loomorganismides; loomade rasvast töödeldud toiduaine'
rasu
alggermaani *krausa-, *(ga-)krausja-
hollandi kroos 'tapalooma sisikond'
saksa Gekröse 'sisikond, soolestik; rupskid'
liivi razā 'rasv'
vadja razva 'rasv; jääkirme'
soome rasva 'rasv; määre, võie'
isuri razva 'rasv'
Aunuse karjala razvu 'rasv'
lüüdi razv(e͔) 'rasv'
vepsa razv 'rasv'
rasu on murdeline tüvevariant, millele kirjakeeles on antud füsioloogiatermini tähendus. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud läti mrd razas 'sulanud rasva jäägid'.

repetama : repetada : repetan mrd 'pehastama, pehkima'
Sõna on levinud Saaremaal, tõenäoliselt tuletis tüvest räpp, milles saarte murdele iseloomulikult ä > e.

rive : riveda : rivedat 'määrdunud, korratu; rõve; vastik'
rõve
soome rivo 'ropp, rõve, nilbe; sündsusetu, siivutu; inetu'; mrd 'õel, paha'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas rõve on tüvevariant, mille esisilbi vokaal on reeglipäratult muutunud. Vt ka reo ja rüve.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur