[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

maarjas : maarja : maarjat 'vees hästi lahustuv isomorfne kootava toimega aine, väävelhappe kaksiksoola kristallhüdraat'
○ maarja
← saksa Marieneis 'seleniit'
Saksa allikas on liitsõna: Maria + Eis 'jää'. Muganemisel on sõna lühenenud. Kasutatakse ka tõlkelaenu maarjajää.

masajas : masaja : masajat 'lühijalgne, lühike ja töntsakas; madal ja nagu laiaks vajunud'
Tõenäoliselt sama tüve variant mis sõnas matsakas.

matakas : mataka : matakat 'matsakas; hoop, mats; malakas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades madjakas, mats2, mütt, patakas.

mätas : mätta : mätast 'sambla v rohuga kaetud väike maapinna kühm; rohukamar, sellest väljalõigatud tükk'
● liivi mätāl 'mätas, hunnik'
vadja mätäs 'mätas, küngas, kõrgendik; (muru)mätas, rohukamaratükk'
soome mätäs 'mätas'
isuri mädäs 'mätas; küngas, mägi'
Aunuse karjala mätäs 'mätas, küngas, kühm'
lüüdi mätäz 'mätas, põõsas'
vepsa mättaz 'mätas, küngas'
saami miekta 'mätastarn'
metsaneenetsi ḿet 'mätas'
sölkupi mēktǝ, mektə 'mätas, kuhi'
kamassi mekte, bäkte 'mätas'
Uurali tüvi.

mütakas : mütaka : mütakat 'kogukas, tüse, matsakas' mütt

nätakas : nätaka : nätakat 'näts, hoop'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nätsuma, matakas, tutakas.

takjas : takja : takjat 'kõrge suureleheline rohttaim, mille õied asetsevad kerajais haakuvais õisikuis (Arctium)'
← balti *dagijas
leedu dagys 'karuohakas; takjas'
läti dadzis 'takjas'
● vadja takkiain 'takjas', takki liitsõnas tikkitakki 'takjas'
soome takiainen 'takjas'
isuri takkiain liitsõnas tikkatakkiain 'takjas'
Aunuse karjala takkis- liitsõnas takkisheinü 'takjas'
lüüdi takkiaińe 'takjas'
vepsa takkiž 'takjas'
Sõna on rahvaetümoloogiliselt segunenud takistama tüvega.