[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hagijas : hagija : hagijat 'ulukit kilkavalt haukudes jälitav jahikoer' hagema

maias : maia : maiast 'midagi väga himustav' mage
● liivi maigāz 'himukas, maias'
vadja maďďas 'maias; maiasmokk'
soome mrd maajas 'ablas, maias; maitsev, magus'
isuri magjas 'valiv; ablas, himukas'

meigas : meika : meigast 'kaelustuvi (Columba palumbus)'
● ? soome mrd mettinen 'õõnetuvi, turteltuvi'
? ersa meče, meča 'tuvi'
? mokša -meč sõnas pəŕmeč 'taltsutatud tuvi'
Võib olla läänemeresoome-mordva tüvi, on arvatud, et häälikuliselt ajendatud.

mugima : mugida : mugin 'kuiva toitu (pikkamööda mäludes) sööma; kinnise suuga sööma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pugima, mudima.

muinas- 'muistne' muu

mõigas : mõika : mõigast 'väike vallikujuline kõrgend kehapinnal v mujal'
On arvatud, et sama tüve variant mis sõnas mauk. Teisalt on arvatud, et tüvi on häälikuliselt ajendatud. Vt ka mõik.

mägi : mäe : mäge 'ümara v ovaalse põhijoonisega kõrgendik, mille suhteline kõrgus on üle 200 m; igasugune ümbritsevast alast kõrgem pinnamoodustis'
● liivi mä’g 'mägi'
vadja mätši 'mägi; rand, kallas, (kuiv) maa'
soome mäki 'mägi'
isuri mägi 'mägi; kallas'
Aunuse karjala mägi 'mägi; kallas, maismaa'
lüüdi mägi 'mägi'
vepsa mägi 'mägi, küngas'
idahandi müγ 'väike küngas, mätas', miγ_o, miw 'küngas'
Soome-ugri tüvi.

mängima : mängida : mängin 'harrastama mingit tegevust tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks; mitte tõsiselt võttes suhtuma; lava- v ekraaniteoses esinema; end kellenagi paista laskma; pillil muusikahelisid tekitama'
● liivi mängõ 'mängida'
vadja mäntšää 'mängida'
soome mrd mänkiä 'mängida; käratseda, karjuda; taguda', mänkyä 'valju häälega rääkida'
isuri mängüllä (alalütlev) 'lauldes (lindudest)'
Aunuse karjala mängüö 'valju häält teha, möirata, ulguda'
lüüdi mängüdä 'kiljuda, vinguda (karu)'
vepsa mänktä 'karjuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud isuri mängüdellä 'mängima õpetada'.

mätas : mätta : mätast 'sambla v rohuga kaetud väike maapinna kühm; rohukamar, sellest väljalõigatud tükk'
● liivi mätāl 'mätas, hunnik'
vadja mätäs 'mätas, küngas, kõrgendik; (muru)mätas, rohukamaratükk'
soome mätäs 'mätas'
isuri mädäs 'mätas; küngas, mägi'
Aunuse karjala mätäs 'mätas, küngas, kühm'
lüüdi mätäz 'mätas, põõsas'
vepsa mättaz 'mätas, küngas'
saami miekta 'mätastarn'
metsaneenetsi ḿet 'mätas'
sölkupi mēktǝ, mektə 'mätas, kuhi'
kamassi mekte, bäkte 'mätas'
Uurali tüvi.

määgima : määgida : määgin '(lamba kohta:) häälitsema'
● liivi mǟgõ 'määgida'
vadja määkkiä 'määgida, mökitada'
soome määkyä, määkiä 'määgida, mökitada'
isuri määkiä, määkkiä 'määgida'
karjala meäkie, meäküö 'määgida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas möögima.

säinas : säina : säinast 'võrdlemisi kogukas mage- ja riimveekala (Leuciscus idus)'
○ lõunaeesti säünäss
● vadja säünäz, säünije, säüne, säünin 'säinas'
soome säynävä 'säinas'
isuri säünes 'säinas'
Aunuse karjala säünü 'säinas'
lüüdi šäuńäg 'säinas'
vepsa söunaz 'säinas'
saami seavnnját, seavnnjág 'säinas'
ersa seńej 'säinas'
mokša śeńi 'teatud kala (arvatavasti karpkala)'
udmurdi son liitsõnas son-č́ori̮g 'säinas'
komi si̮n 'säinas v muu kala'
ungari őn 'säinas v muu kala'
Soome-ugri tüvi.

äiakas : äiaka : äiakat 'võsu tipus asetsevate suurte punakate õitega umbrohutaim (Agrostemma)'
Võib olla variant tüvest õis ja/või äitse. Teisalt on peetud tuletiseks tüvest äi.

äädikas : äädika : äädikat 'maitseainena kasutatav etaanhappe (äädikhappe) lahus'
○ jäädikas, äätik, ätik(as), äte, ääding
← alamsaksa etik 'äädikas'