[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

pill1 : pilli : pilli 'instrument, millega tekitatakse muusikahelisid, muusikariist'
liivi piļ 'muusikariist'
vadja pilli 'muusikariist; vilepill, savipill'
soome pilli 'kõrs; vile, pill'
Aunuse karjala piľľi 'vile, jahipill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Varem on arvatud, et tüvi võib olla laenatud eesti keelde alamsaksa keelest, ← alamsaksa spel, spil 'mäng, nali, lõbustus; muusika, instrument, mängijad', ning soome keelde rootsi keelest, ← vanarootsi spil 'mäng', rootsi spel 'mäng; pillimäng, esitus'. Tõenäolisemalt on tüvi siiski tekkinud õõnsa kõrrega tekitatava hääle järgi, omatüvele viitab ka levik läänemeresoome keeltes. Vt ka piller-.

sõitma : sõita : sõidan 'mingi liiklusvahendiga liikuma; reisima'
kirderanniku soitama
sõitlema
liivi sõitõ 'karistada, peksta'
vadja sõittaa 'tõrelda, riielda, sõidelda; sõita'
soome soida 'heliseda; kõlada; mängida (muusika)', soittaa 'mängida (pilli)'; mrd 'kiiresti sõita; joosta; ära ajada'
isuri soittaa 'mängida (pilli); kiiresti liikuda; sõita'
Aunuse karjala šoijata 'lüüa; piitsutada'
lüüdi soittoa 'mängida (pilli); tuksuda'
vepsa soitta 'sarve puhuda, vilespilli mängida; kopsida, taguda'
saami čuojahit 'mängida (pilli)'
? mari šoktaš 'mängima (pilli); kostma'
? handi sĭj 'hääl; kõne; kuulujutt; teadmine'
? mansi suj 'kõne; hääl; kisa, lärm; uudis'
? ungari zaj 'müra, lärm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on esialgne tähendus võinud olla 'helisema, kõlama' ning sellest on arenenud tähendused 'sõitma' ja 'riidlema, sõitlema'. On ka arvatud, et esialgne tähendus on jäljendanud hoopis liikumise või liigutuse tekitatud heli. Vt ka soiguma, sõimama.

tantsima : tantsida : tantsin 'üksinda v koos partneriga hrl muusika rütmis teatud reeglite järgi liikuma; karglema, hüplema, vingerdama, keerlema vms'
alamsaksa dansen, danzen 'tantsima'
Ka samatüveline nimisõna tants võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa dans, danz 'tants'. Tüvevokaal -u ei ole küll sel juhul ootuspärane, kuid see võib olla muutunud nt tegusõnatüvedest moodustatud u-tuletiste analoogial. Eesti keelest võib olla laenatud vadja tanttsu 'tants'.

taust : tausta : tausta 'taga olev pind, tagapõhi; tagaplaanil kostev muusika, müra vms'; piltl 'ümbrus, keskkond, põhjus, ajend, päritolu'
soome tausta 'tagakülg, tagapool; pahupool; tagune; taga olev pind, tagapõhi; tagaplaanil kostev muusika, saade; ümbrus, keskkond, põhjus, ajend'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on taga tüve tuletis.

tuusik : tuusiku : tuusikut 'pääsetäht sanatooriumi vm, mille hinnas sisalduvad majutus, söök jm teenused'; mrd 'tunnistus, pass'
Tundmatu päritoluga tüvi. Murretes tähenduses 'tunnistus, pass' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses 'pääsetäht sanatooriumi vm'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur