[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit, väljastan 30.

habras : hapra : habrast 'kergesti murduv v purunev, õrn; ehituselt nõrk, peenike, sale'
liivi abbõrz 'habras, rabe'
vadja abras 'habras, rabe'
soome hauras 'habras, rabe; pude, õrn; vaikne'
isuri habras 'habras'
karjala hapras 'habras; õrn'
lüüdi habrak 'habras; pude'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *sauraz 'mustus, muda, sõnnik', kuid tähenduserinevuste tõttu on see ebatõenäoline.

hagu : hao : hagu 'kütteks maharaiutud peened puud v oksad'; mrd 'kaera pööris'
hagerik
balti
leedu šaka 'oks; haru'
läti sakas (mitm) 'rangid'
vadja hako 'jäme pehkinud puu; tuulest murtud puu känd'
soome hako '(okaspuu) oks; vettinud puunott'
isuri hago 'pehkinud puu; vettinud puunott; ajupuit'
Aunuse karjala hago 'pehkinud puu'
lüüdi hago 'pehkinud puu'
vepsa hago 'tuulemurd, jäme pehkinud puu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd hakeri 'roigastest või kuuseokstest varjualune heintele lauda seina ääres; vilets maja, hurtsik' (← hagerik). Vt ka agu.

kaka : kaka : kakat lastek 'roe, väljaheide'
vadja kaka 'pähh, kaka'
soome kakka 'kaka; mustus'
isuri kakka 'kaka'
Aunuse karjala kaka, kakki 'kaka'
vepsa kakta, kake͔ida 'kakada'
Lastekeelne häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi samatähenduslikke häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa kakams 'kakama', mari kaka 'kaka', ning teiste keelkondade keeltes, nt vene káka 'kaka, pähh', saksa Kacke 'sitt', ladina cacare 'kakama'. Vt ka kakand, kägar.

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
liivi oḑi 'õige; otsene, sirge', odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

kuller1 : kulleri : kullerit 'kiirkäskjalg'
kuler, kurel, korel
alamsaksa kurēr 'kuller'
Laenu muganemisel on sõnalõpu r-i tõttu sõna keskel toimunud muutus r > l(l).

kõnts : kõntsa : kõntsa 'kõdunevad orgaanilised jäätmed; tolm, sodi, mustus'
● ? vadja kultsu 'lima; konnakudu'
? ersa mrd kulcun 'hallitus'
Esitatud vasted on häälikuliselt reeglipäratud. Eesti keelest on laenatud läti mrd ķence 'paks pudrutaoline mass'.

känd : kännu : kändu 'pärast puu langetamist juurestikule jääv tüveosa'
liivi kand 'känd'
vadja kanto 'känd; jalg, vars; konts, päraots'
soome kanto 'känd'
isuri kando 'känd'
Aunuse karjala kando 'känd'
lüüdi kand 'känd'
vepsa kand 'känd'
saami guottu 'juurtega välja kistud puu'
ersa kando 'puupakk, palk'
mokša kanda 'puupakk, palk'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kand. Esimese silbis on toimunud muutus a > ä ilmselt eristamiseks sõnast kand, murretes on laialt levinud algsema vokaaliga variant kand 'känd'. Vt ka kännas.

laga1 : laga : laga 'vedel, lahja toit'
eestirootsi loka 'soolvesi', lŏga liitsõnas kœṯ-lŏga 'liha keeduleem'
Sõna on laenatud tõenäoliselt enne, kui eestirootsi murretes on esimeses silbis toimunud muutus a > o, vrd rootsi lake 'soolvesi'. Eesti keeles on algne tähendus edasi arenenud: 'soolvesi' > 'sodine vesi' > 'halb toit, halb jook'. Tähenduse arengut on tõenäoliselt mõjutanud ka häälikuliselt ja tähenduselt lähedased sõnad, nt liga, läga, löga.

lehter : lehtri : lehtrit 'allapoole koonusjas hrl toruga lõppev põhjata riist v seadeldis vedeliku, puistaine vms valamiseks väikese avaga mahutisse; kraater, (mürsu)auk'
(t)rehtel, rehter
trehter
alamsaksa trechter 'lehter; ruupor'
Laenu muganemisel on konsonantühend sõna algul lihtsustunud ja seejärel on sõna lõpus oleva r-i mõjul sõna alguses toimunud muutus rl.

liga : liga : liga '(kleepuv) mustus, kõnts'
alggermaani *slīka-z
vanaislandi slíkr 'lima kalanahal'
alamsaksa slīk 'muda, pori'
● ? liivi liegā 'pori, muda'
soome lika 'mustus; kõnts, sopp'
isuri liga 'pori, muda'
Aunuse karjala liga 'pori, muda'
lüüdi ľiga 'mustus; kõnts, sopp'
Tüvi on küll murretes levinud, kuid kirjakeelde võib olla soome keelest laenatud. Vt ka ligu.

lima : lima : lima 'paks kleepuv aine loom- ja taimorganismis'; mrd 'meremuda'
alggermaani *slīma-
vanaislandi slīm 'lima, röga'
vanarootsi slīm 'lima, röga'
liivi limā 'lima, mustus'
vadja lima 'lima, ila; konnakudu; kõnts, muda'
soome lima 'lima, röga'
isuri lima 'lima, röga'
karjala lima 'liiv; muda, pori; rähm; jõgitakjas (Sparganium)'
? lüüdi limaita 'võbiseda, õõtsuda (nt konnakudu v kisselli kohta)'
vepsa ńima 'muda, lima, soga'

looma : luua : loon 'tekitama, tekkimise v olemasolu põhjuseks olema'
lojus, loode, loodus, loom, loomus, loonus-, lõim
liivi lūodõ 'ehitada; luua, midagi looma hakata'
vadja luvva 'luua, rajada; (kangast, sukka jne) luua, (kudumist) alustada; uudismaad teha; kuhja luua v teha; (sõnnikut vankrile koormasse) tõsta; võrke v noota vette lasta; (praamiga, parvega jne) üle vedada'
soome luoda 'luua; tekitada, sünnitada, kujundada; kühveldada, rookida; käärida, üles luua'
isuri loovva 'visata, loopida; võrke vette lasta; (kangast) luua; enneaegselt poegida'
Aunuse karjala luvva 'heinakuhja teha; (kangast) luua; visata, loopida, heita'
lüüdi luoda '(kangast) luua; kuhja teha; (sõnnikut koormasse) tõsta'
vepsa loda '(kangast) luua; uudismaad teha; kuhja teha'
Lule saami låkŋōt, lågŋit 'tõsta', låkŋånit 'tõusta, õhku tõusta'
? ersa ľijems '(kangast) looma; (viisku) alustama'
? mokša ľijəms '(kangast) looma; (viisku) alustama'
mari loŋaš 'tuulama; (pead) raputama; kiikuma, õõtsuma; kiigutama, kõigutama, väristama'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-volga tüvi. Esialgne tähendus on olnud ilmselt 'heitma, üles v ära viskama'. Tuletise lõim tüves on toimunud muutus oõ. Tuletis lojus on ilmselt moodustatud mineviku kesksõnast ja s-liitest ning tähendus on olnud 'loodu', hiljem on tähendus kitsenenud, nt soome van srmt luodus 'loodud olend, koduloom'. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi van lojū 'mära'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōm 'noodavedu; noodatäis; üks noodaveo kord' (← loomus 'noodatäis kalu; üks noodaveo kord; kalasaak üldse') ning liivi või eesti keelest läti loms 'kalasaak', mrd luōma 'kalasaak; püügikoht; -kord'. Vt ka loe, loobuma, looja, loopima, loosklema, loovutama.

löga : löga : löga 'püdel mass, sodi, pori, lödi'
plöga
soome mrd lökä 'lima, röga; mustus, sopp; muda; vedel väljaheide'
karjala lökä 'lima, röga, tatt, ila'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas läga, löma. Vt ka laga1.

mant : mandi : manti van 'piima koor'
alamsaksa smant '(piima) koor'
saksa Schmant 'mustus, pori'; mrd '(piima) koor'
Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd mantti 'koor'.

mirt : mirdi : mirti 'mürt, Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas (Myrtus communis)'
alamsaksa mirt 'mürt'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, mürt.

misuke : misukese : misukest kõnek 'missugune'
mihuke
Kuluvorm liitsõna missugune tuletisest liitega -ke(ne), mis ja sugu1. Variandis mihuke on rõhutus asendis toimunud muutus s > h.

mürt : mürdi : mürti 'Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas, mirt (Myrtus communis)'
saksa Myrte 'mirt'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mirt.

niisuke : niisukese : niisukest 'niisugune'
nihuke, nisuke
Kuluvorm sõna niisugune ( need ja sugu1) tuletisest liitega -ke(ne). Variandis nihuke on rõhutus asendis toimunud muutus s > h.

pask : pasa : paska 'vedel väljaheide'; mrd 'pori, muda, liga'; kõnek 'mustus, roppus, räpp'
liivi paskā 'vedel pori, sõnnik, mustus'
vadja paska 'vedel väljaheide; halb, vilets, kuri; räbu, puru; kurat, paharet'
soome paska 'vedel väljaheide'
isuri paska 'vedel väljaheide; (raua) räbu; paha, nurjatu'
Aunuse karjala pasku 'vedel väljaheide; sõnnik'
lüüdi pask 'vedel väljaheide'
vepsa pask 'vedel väljaheide'
saami baika 'väljaheide; mustus'
ersa pśkiźems 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mokša pəśkiźəms 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mari puškeδaš 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
handi paś 'väljaheide, sõnnik'
mansi poś 'kõhulahtisus'
ungari fos 'kõhulahtisus'
Soome-ugri tüvi.

prügi : prügi : prügi 'tarbetu puru, rämps, jäätmed'
rügi
alamsaksa brugge 'sild, tänav'
Alamsaksa sõna on algselt tähendanud kaigastest tammi, tammi põhja kindlustamiseks oli vaja ka kive, liiva ja prahti. Eesti keeles on laensõnaga esialgu tähistatud tänavasillutist, see tähendus on säilinud tegusõnas prügitama 'teed v pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama'. Selleks kasutati kivi-, puidu- jm jäätmeid ning nii on hakatud nimetama ka igasugust rämpsu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prige, priki, prugi 'mustus, jäätmed' ja baltisaksa Prüggi 'igasugused raasukesed'. Vt ka sild.

puur2 : puuri : puuri 'pööreldes edasi liikuv lõikeriist avade tegemiseks; lõikeriist koos liikumapaneva mehhanismiga'
vene bur 'puur'
On peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa bōr, būr 'puur'. Uut tüüpi puurimisvahend üldnimetusega puur muutus rahvapäraseks alles 19. sajandil, nii on alamsaksast laenamise võimalus küsitav.

rahe1 : rahe : rahet 'soojal aastaajal äikesepilvest ebakorrapäraste teradena langevad tahked sademed'
liivi ragdõ 'rahe'
vadja ragõ, ragõs 'rahe; tera, iva, raas'
soome rae 'rahe; tera'
isuri rae 'rahe'
Aunuse karjala raiš 'rahe; tera, iva'
lüüdi ragiž 'rahe'
vepsa ragiž 'rahe'
On oletatud, et indoeuroopa laen, ← tüvi, mille vasted on leedu darga 'vihmane ilm' ja sloveeni sǫ-draga 'väikesed terad'. Semantilistel põhjustel on seda kaheldavaks peetud, sest selle indoeuroopa tüve põhitähendus on 'pärm; sade; mustus'. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas ragisema.

rahke : rahke : rahket mrd 'poolkeenud, pooltoores, poolkõva'
On oletatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas rahk 'rähk, sõmer, kruus', see tüvi on rahu1 variant. Teise arvamuse järgi võib tüvi olla sama mis murdesõnas rahk 'rähm; hallitus; puust mahla järel erituv valkjas vedelik', see tüvi on tõenäoliselt germaani laen, ← alggermaani *dragjō, mille vasted on vanaislandi dregg 'sade, sete; mustus' ja rootsi drägg 'pära, sade, sete', teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja rahka 'kohupiim', soome rahka 'kohupiim; turvas, turbasammal, turbaraba; kärn, koorik; sade'; mrd 'soolakiht; vaht; higi', isuri rahka 'kohupiim', karjala rahka 'kohupiim' ja vepsa rahk 'kohupiim'. Kolmandaks on tähendust arvestades oletatud, et võib olla variant murdesõnast raage 'pooltoores', mis on tuletis tüvest raag-2.

rekk : reki : rekki mrd 'lohakas, räpane, solgutatud (hrl kassi kohta)'
?alamsaksa dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
?saksa Dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome retku 'laaberdis, logeleja, joodik; lotendavad riided, räbal, kalts', isuri retku 'räbal, näru, kalts [?]' ja Aunuse karjala retkotta- 'vedelda, lösutada'; lähedane tüvi on ka murdesõnas räga 'röga, tatt; mustus' ja röga.

reo 'kurivaim, mait, raip (kirumissõna)'
reostama
Võib olla sama tüvi, mis sõnas rive. Teisalt võib olla läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome mrd retu 'lehetäi, kirp, toomingavõrgendikoi vastne', isuri redu 'pori', Aunuse karjala redu 'pori; (mitm) päramised', lüüdi redu 'mustus, saast; päramised' ja vepsa redu 'pori'. Vt ka paharet.

roe : rooja : rooja 'väljaheide, ekskrement'
vadja rooja 'pori, muda, mustus; porine, räpane, must; (mitm) päramised'
soome ruoja 'kurivaim, sunnik, lurjus'; mrd 'pori, muda, mustus'
isuri rooja 'mustus, sopp, rämps'
karjala ruoja 'säärane, nurjatu'
Läänemeresoome tüvi.

rokk : roka : rokka 'rukkijahust ja külmast veest loomajook; jahukört; mustus, räpp'
liivi rok 'supp; puder; jook'
vadja rokka 'kapsasupp; oblikasupp'
soome rokka '(paks herne)supp; hernes, uba'
isuri rokka 'kapsasupp; hernesupp'
Aunuse karjala rokku 'supp (eriti liha- v kalasupp)'
lüüdi rokk(e͔) 'supp'
vepsa rok 'hernesupp'
idahandi rok 'kala rasvast ja sooltest keedus, mida leivaga süüakse'
läänemansi raγt (mitm) 'rasva keetmisel tekkiv sade, mida süüakse'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råkk 'sigadele keedetav jahu ja vee segu; supp, kört'.

ropp : ropu : roppu 'väga räpane; puhtust mittepidav; sündsustunnet jämedalt riivav, rõve, häbitu; ebatavaliselt suur, tugev vms'
liivi roppi 'jäme, rohmakas; räpane, ropp; väga halb'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille tähendust on mõjutanud saksa grob 'jäme; tahumatu, rohmakas; raske, ränk (nt vea kohta)'. Lähedane tüvi on nt soome mrd ropa 'tolm, mustus, pori'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råppat 'räpane, ropp, hooletusse jäetud' ja soome mrd roppu 'inetu, ropp'.

rula : rula : rula 'rull-laud, kahe rattapaariga lauake, millel seistes sõidetakse'
1970. aastatel loodud tehistüvi, kombineeritud liitsõnast rull-laud, rull, laud. Sõna oli algselt mõeldud tootenimena, kuid muutus üldnimeks.

rähm : rähma : rähma '(põletikulise) silma eritis, mäda silmas; (klaasile kogunenud) mustus, vedel soga, rääm'
soome rähmä 'rähm, silma eritis'
Aunuse karjala rähmü 'rähm, silma eritis'
lüüdi riäžme, riäzme 'rähm, silma eritis'
? vepsa ŕähmästuda 'paksuks minna (näo kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt rääm ja rähk.

räpp : räpa : räppa 'mustus, saast, kõnts'
räpakas2, räpped
liivi räpā 'jälg; mustus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tüvi, mille vasted on soome rappio 'allakäik, langus, lagunemine, mandumine, laostumine, taandareng' ja karjala rappivo 'risu, logu, näru; untsusolek, läbiolek'. Vt ka repetama ja räpakas1.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur