[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

mullikas : mullika : mullikat 'vasikaeast väljakasvanud noorveis (lehm kuni esimese poegimiseni, pull kuni paarituseani)'
● vadja mullikka 'mullikas, härjavärss'
soome mulli, mullikka 'härgmullikas, härjavärss, noorveis'
isuri mullikka 'pullvasikas'
Esialgne tähendus on tõenäoliselt olnud 'möödunudaastane, mullu sündinud', vrd karjala mullońi vaza, vepsa mulōńe vaza 'eelmise aasta vasikas', ja seega tuletatud muu tüvest.

mullu 'möödunud aastal' muu

muu : muu : muud (umbmäärane asesõna) 'miski v keegi väljaspool mainitut; ülejäänud, teistsugune, teine'
◊ muidu, muinas-, muiste, mujal, mullu, muutma
● liivi mū 'teine, mõni; mingisugune; lähim, järgmine'
vadja muu 'muu, teine'
soome muu 'muu, teine'
isuri muu 'muu, teine'
Aunuse karjala muu 'muu, teine, ülejäänu'
lüüdi muu 'muu, teine'
saami nubbi 'teine (järgarv); muu, teine'
mari molo 'muu, teine'
udmurdi mi̮d 'muu, teine'
handi moγ- sõnas moγəl 'muu, too'
mansi mōt 'muu, teine (ka arvsõnana); võõras'
ungari más 'muu, teine; teistsugune'
Soome-ugri tüvi. muidu võib olla vana mitmuse osastava vorm, milles on omastusliide. Tuletist muinas- on kirjakeeles võinud mõjutada soome keel, soome muinainen 'muinasaegne, muistne; vana(aegne); igivana, ammune'. mujal on vana mitmuse alalütleva vorm tuletisest, < *muiγalla. mullu on vanast alalütlevavormilisest määrsõnast moodustatud viisiütleva vorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moidogist 'muidugi, mõistagi' (← muidugist). Vt ka moondama, mugav, muide, mullikas, mõlema.

tunavu 'mullu'
Kuluvorm sõnaühendist *tuna vootõna ~ *tuna vootna (sõnade too ja voos oleva käände vormid vanas ajalises tähenduses). Analoogiliselt on kujunenud tänavu.