[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kott1 : kota : kotta 'suur lohmakas jalats'
← vene mrd kot (hrl mitm kotý) 'vildist ja nahast säärteta meestejalats'

kott2 : koti : kotti 'kinnine suletava suuga ese asjade transportimiseks v hoidmiseks'
← alggermaani *kuđđan
inglise van cod 'munandikott; kott; ümbrik'
rootsi kudde 'padi'; mrd 'hernekaun', mrd kodd 'munandikott'
islandi koddi 'padi'
● liivi kuoţ 'kott'
vadja kotti 'kott'
soome mrd kotti 'kott; munandikott; emakas; platsenta'
karjala hrv kotto 'kärjekann, kärg'

lott : loti : lotti 'naha- v rasvavolt; vana vormitu müts'
◊ lotakas, lotendama, lotu
● vadja lottollaa, lottoza 'lontis'
soome lotto 'lõtv, rippuv', lotto-, lotta- liitsõnades lottokorva, lottakorva 'lontkõrv; peast eemale hoiduvate kõrvadega'
isuri lotta- liitsõnas lottakorva 'suurte kõrvadega, lontis kõrvadega'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lotsis, lokk2, lokuti, lätu. Vt ka lodu1, loterdama.

lotu : lotu : lotu 'vana vormitu müts' lott

matk : matka : matka '(puhkeotstarbeline v sportlik) rännak; pikem teekond jalgsi v muul viisil'
← soome matka 'teekond; sõit; reis'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Laenatud on teinegi samatüveline sõna, matkima.

mats1 : matsi : matsi 'talupoeg, maamees (halvustavalt)'; kõnek 'mees, poiss'
Üldnimeks muutunud isikunimi Mats ‹ Matthias. Matz oli juba alamsaksa keeles üldnimi ja tähistas kohtlast, lihtsameelset, naeruväärset inimest.

mats2 : matsu : matsu 'tuhmi kõlaga löök, hoop; sellise löögi heli'
● vadja mattsaa 'matsuda'
soome matsuttaa 'matsutada'
isuri matsaa 'matsutada'
karjala matšahuttoa 'matsutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades matakas, latsuma, pats2, mätsima, nätsuma, müts2.

matt1 : mati : matti 'väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (nt terade, jahu jaoks); endisaegne peamiselt vilja mahumõõt; jahvatamise tasuks antav vili'
← alamsaksa mat(te) 'viljamõõt, mille mölder sai jahvatamise eest'
Matti kasutati peamiselt veskites naturaalse jahvatustasu, mativilja võtmiseks. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi matt 'vili, mille mölder sai jahvatamise eest; selle mõõt'.

matt2 : mati : matti '(vaibataoline) kate jalgade pühkimiseks, lamamiseks vm'
← alamsaksa matte 'õlgedest v vitstest punutud kate, vaip'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on Euroopa keeltesse laenatud ladina keelest, ← ladina matta 'taimedest punutud matt'.

matt3 : mati : matti 'tuhm, läiketu'
← saksa matt 'nõrk, rammetu; tuhm, läiketu; ähmane'

mets : metsa : metsa 'maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades'
○ lõunaeesti mõts
← balti *medja-
leedu medis 'puu'; mrd 'mets'
läti mežs 'mets, metsatukk'
● liivi mõtsā 'mets'
vadja mettsä 'mets; mets(araie), (raie)palgid'
soome metsä 'mets'
isuri metsä 'mets'
Aunuse karjala meččü 'mets; puud, palgid; metsahaldjas; saatan'
lüüdi meťš́ 'mets; palgipuud; saatan'
vepsa mec 'mets; puit'
saami meahcci 'asustamata ala, kõnnumaa, ääremaa, mets'
On ka arvatud, et soome-ugri tüvi, mille vaste on lisaks ungari messze 'kaugel, kaugele, eemal, eemale; kauge'. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mätsnikk 'metsavaht' (← metsnik). Vt ka metsis.

mett : meti : metti 'kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks'
○ mitt
← alamsaksa smitte, smette 'kudumistööstuses puder v kliister, millega kanga lõimi tugevdatakse'
Lõimelõngade katkemise puhul tuli need muuta vastupidavamaks, selleks lõngu immutati ehk metiti.

mitu : mitme : mitut (umbmäärane arvsõnaline asesõna) mis

mokk : moka : mokka 'looma suu üks liikuv lihaseline äär'; kõnek 'huul'
● vadja mokka 'huul, mokk'
Tüve vaste võib olla ka soome mokka väljendis (olla) mokalla huulin, huulet mokallaan 'suu (mokad) töllakil'. Eesti keelest on laenatud isuri mokka 'mokk' ja eestirootsi måkk '(naljatlevalt) huul; (mitm) suu'.

mold : molli : moldi '(lühike) küna'
○ moll
← alamsaksa molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd molti 'puust soola purustamise nõu, kala rookimise nõu, küna', vadja molti 'pohemold' ja eestirootsi måld 'väike küna, puuküna sigade söötmiseks'.

molu : molu : molu '(rumal, kohtlane) nägu, lõust v suu; tobu, loll, molkus, mölakas'
← saksa Maul '(looma)suu, lõuad'
On peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on molkus.

mood : moe : moodi 'ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse, tarbeesemete, ruumide, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm laadi ja ilme; tava, harjumus, komme; olek, olemus'
← saksa Mode 'mood'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mōd, mōḍ 'mood, viis'. Vt ka moondama.

moon1 : moona : moona 'toit, toiduained, toidukraam; (lahingu)varustus'
← vanarootsi manadha- liitsõnas manadha-koster 'kuu söögivaru'
← alamsaksa mān, manet, mānt(e), mond 'kuu'
Arvatavasti kasutati sõna algul kuuks ajaks kaasavõetava toiduvaru, hiljem aga igasuguse kaasavõetava toiduvaru kohta.

moon2 : mooni : mooni 'magun'
← saksa Mohn 'magun, moon'
Kasutusel peamiselt rahvakeeles, oskussõnana magun.

moor : moori : moori kõnek 'eit, vana naine; (harvem) ema, memm'
← rootsi mor 'ema'
Mõjutada on võinud ka eestirootsi ja soomerootsi murded, eestirootsi mór 'ema; naine, abikaasa; moor', soomerootsi mor 'ema; naine'.

moos : moosi : moosi 'suhkrurikas marjadest v puuviljadest keedetud v toorhoidis'
← alamsaksa mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit'

mops : mopsi : mopsi 'väike tömbi nina ja rõngas sabaga toakoer'
← saksa Mops 'mops'

morn : morni : morni 'hrl näolt, ilmelt, olekult sünge, tusane'
← prantsuse morne 'morn, sünge'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel.

mutt1 : muti : mutti 'tiibade ja kotitaolise päraga hrl endisaegne võrkpüünis, nooda eriliik'
← vene mutník 'kalapüügiriist, põhjanoot'

mutt2 : muti : mutti 'rõngas laeva purje äärel nööri läbitõmbamiseks'
← saksa Mutt 'köiesilm purje käsitsemiseks ja kinnitamiseks'

mutt3 : muti : mutti kõnek 'eit, eakas naine, ema; naine, tütarlaps'
← saksa Mutti 'emake, memm'
Sama tüvi on laenatud ka sõnas mutter2.

mutt4 : muti : mutti 'tiheda sametja musta karvkatte ning labidjate eesjäsemetega peamiselt maasse rajatud käikudes elav putuktoiduline loom (Talpa europaea)'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mutt 'mutt (loom)'.

müts1 : mütsi : mütsi 'suhteliselt lihtsa tegumoega (pehme) peakate'
← alamsaksa mutze 'müts, kapuuts; naiste tanu'
← saksa Mütze 'müts'
Eesti keelest on laenatud vadja müttsü '(paeltega) lapsemüts' ja eestirootsi mits 'müts'.

müts2 : mütsu : mütsu 'vastu suhteliselt pehmet pinda kukkumisest, põrkamisest v löömisest tekkiv lühike kõlatu müra'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, mätsima, mütt.

mütt : müta : mütta 'pika varrega nui kalade võrku hirmutamiseks; suhteliselt vaikne tume müra, tümin'
◊ mütakas
● vadja müttü 'komps; tuust'
soome mytty 'komps; hunnik', mrd mytätä 'pakkida, toppida, suruda'
isuri müttü 'hunnik'
Aunuse karjala mütätä 'raskelt, taarudes käia'
karjala müttü 'komps; väike hunnik'
Läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müts2, matakas.

nott : noti : notti 'ümmargune puupakk, puutomp, ront'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.