[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

morsk : morsa : morska 'Arktika suurim, pikkade ülakihvadega loivaline, merihobu (Odobenus rosmarus)'
← vene morž 'morsk, merihobu'
Vene keelde on sõna laenatud karjala v saami keelest, karjala mursu 'morsk', saami morša 'morsk'.

märss : märsi : märssi 'kasetohust v niinest punutud kolmnurkse lakaga suletav seljapaun; suuresilmaline võrkkott'
← rootsi märs '(kala)korv, -kott; mastikorv'
← alamsaksa merse, mars 'mastikorv; laeva mast'

norss : norsi : norssi mrd 'meritint (Osmerus eperlanus eperlanus)'
← rootsi nors '(meri)tint'
← soome norssi 'meritint'
Sõna on levinud peamiselt kirderannikumurretes ja nende naabruses, mistõttu on tõenäolisim laenamine soomerootsi või soome murretest; Loode-Eestis võib olla laenatud eestirootsi murretest, ← eestirootsi norsh '(meri)tint'. On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa nors 'teatud lõheliste perekond'.

porss : porsa : porssa 'madal väikesi urbi moodustavate õitega lõhnav soopõõsas (Myrica)'; mrd 'sookail (Ledum palustre)'
○ pors, ports
← eestirootsi pors 'sookail; porss'
← baltisaksa Pors, Porst, Porsch 'sookail'
← alamsaksa pors 'porss'
Häälikuliselt sobib sõna laenuallikaks nii rootsi kui ka saksa keel. Murretes on sõna levinud eeskätt Lääne-Eestis, selline levik on iseloomulik eestirootsi laenudele. Porsa kasutus õlle tegemisel humalate asemel, ravimtaimena ja kahjurite peletamisel viitab pigem rootsi talupoegadelt saadud teadmistele ja mitte saksa vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste toodud kultuurile.