[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 362 artiklit, väljastan 30.

aher1 : ahtra : ahtrat 'sigimatu; viljatu; napp, kasin'
liivi ōdõr(z), ādõr 'viljatu, aher'
vadja ahõr 'aher'
soome mrd ahtera 'aher'
ersa ekšťer, jakšťeŕ 'viljatu, aher'
mokša äšťəŕ 'viljatu, aher'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

ahtma : ahta : ahan 'vilja parsile kuivama tõstma; tihedalt üksteise kõrvale asetama, (täis) toppima'
lõunaeesti atma
vadja ahtaa 'ahta, vilja jm kuivama panna'
soome ahtaa 'toppida, kiiluda, laduda; vilja parsile kuivama panna'
isuri ahtaa 'vilja, võrke parsile kuivama panna'
Aunuse karjala ahtua 'vilja, võrke kuivama panna'
lüüdi ahtada 'vilja, võrke kuivama panna'
vepsa ahtta 'vilja jm kuivama panna'
lõunasaami voektenje 'maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks'
ersa aftuma 'võrk'
mokša aftə̑ms 'võrku, mõrda sisse panema; püünist üles seadma'
? mari optaš 'panema, asetama; laduma, kuhjama; kokku panema, ehitama; peale laadima; kummutama'
komi okti̮ni̮ 'püünist, raudu üles seadma'
handi eγət- 'üles riputama, kuivama panema; pooma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ahas.

ais : aisa : aisa 'puu(d), mille külge v vahele veoloom rakendatakse ja millest ta veokit, põllutööriista vm veab'
?balti *aisō, *aisa
vadja aisa 'ais'
soome aisa 'ais'
isuri aisa 'ais'
Aunuse karjala aižu 'ais'
lüüdi aiž(e͔) 'ais'
vepsa aižaz 'ais'
On ka arvatud, et võib olla slaavi laen, ← algslaavi *oje(s) (omastav *ojese) 'tiisel'. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, ersa ažija 'ais', mokša ažijä 'ais', udmurdi vaji̮ž 'ais', komi vož 'ais', on vanemad laenud, ← algindoiraani *aiša, mille vaste on vanaindia īṣā́ 'ais'.

aju : aju : aju 'inimese ja selgroogsete loomade kesknärvisüsteem'
vadja aju 'aju; mõistus; üdi'
soome aivo 'aju', mrd aju 'aju; mõte, mõistus'
isuri ajut, aivod (mitm) 'aju'
Aunuse karjala aivot (mitm) 'aju'
vepsa aivod (mitm) 'aju'
saami vuoiŋŋamaččat (mitm) 'aju', vuoiŋŋamaš-, vuoiŋŋaš- 'aju-'
? mokša uj 'aju; üdi'
? ungari agy 'aju; (ratta) rumm; pealuu'
? neenetsi ŋæwejᵊ 'aju'
? eenetsi ebē 'aju'
? nganassaani ďia 'aju; mõistus'
? sölkupi k͔ǖŋ 'aju'
? kamassi kuju 'aju'
Läänemeresoome-saami või isegi uurali tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud vadja aju ning eesti või soome keelest isuri ajut.

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

ammutama : ammutada : ammutan 'suuremast hulgast vedelikust vm vähemat hulka välja tõstma; hankima, endasse koguma'
soome ammentaa 'ammutada, tõsta; ammendada', van srmt ammultaa, ammuntaa 'ammutada, tõsta'
isuri ammuldaa 'ammutada, tõsta; ammendada'
Aunuse karjala ammuldua 'ammutada, tõsta'
lüüdi amulta 'ammutada, tõsta; ammendada'
vepsa amunta 'ammutada; kokku kraapida'
ersa amuľams 'ammutama'
mokša amǝľams 'ammutama'
handi um- 'ammutama, vett viskama (paadist välja)'
mansi ūm- 'ammutama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ammendama, anum.

andma : anda : annan 'ulatama, kätte toimetama; loovutama; võimaldama; tekitama'
liivi andõ 'anda; lubada'
vadja antaa 'anda; lüüa; lubada, lasta'
soome antaa 'anda; möönda; lubada; lasta'
isuri antaa 'anda; lubada'
Aunuse karjala andua 'anda; lubada'
lüüdi antta 'anda'
vepsa antta 'anda; lubada; lüüa'
saami vuovdit 'müüa; sööta (pallimängus)'
ersa andoms 'toitma, söötma'
mokša andǝms 'toitma, söötma'
udmurdi udi̮ni̮ 'kostitama (hrl veiniga)'
komi udni̮ 'jootma'
ungari ad 'andma; müüma, maksma'
Soome-ugri tüvi.

anuma : anuda : anun 'härdalt paluma'
soome anoa 'anuda, paluda; taotleda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka üksikutes murrakutes. Soome sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on vadja anoa 'paluda [?], küsida [?]', karjala anuo 'paluda', ersa anams 'tahtma, anuma, paluma, kerjama', mokša anams 'tahtma, anuma, paluma, kerjama'.

aru1 : aru : aru 'mõistus, taip; selgus, seletus'
arv, arvama
algindoiraani
vanaindia arghá- 'hind, väärtus'
osseedi arğ 'hind, väärtus'
liivi ōra 'mõte, arvamine', arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvo 'aru, mõistus; mõistatus', arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvo 'väärtus; au; hind', arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvo 'mõistus, aru; väärtus', arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvo 'väärtus, au', arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arv(o) 'hind, väärtus', arvata '(ära) arvata'
vepsa arv 'hind'
? ersa arśems 'mõtlema; arvama; kavatsema; lootma, soovima'
? mokša arśəms 'mõtlema'
? komi artavni̮ 'mõtlema'
ungari ár 'hind, tasu', áru 'kaup, toode'
Eesti keelest on laenatud liivi arū 'mõte, arvamine; arvutus' ning eestirootsi aro, äro 'mõistus, aru'; aro 'arv; arvutamine, arvestus; leping'; arot 'aru saama; järele mõtlema; arvama' ja ar(r)vat (← arvama). Vt ka are, arvustama.

ase : aseme : aset '(kunagi olnu) asupaik; voodi vm magamiskoht'
asuma
liivi azūm 'ase, voodi; jälg; koht'
vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asub (oleviku ains 3P) 'on'
soome asema 'jaam; asukoht; positsioon; seisund', asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala asemittši 'asemel', azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pinguletõmmatud nöörile)'
ersa eźem 'koht; pink'
mokša äźǝm, jäźǝm 'pink, järi'
? handi ăsəm 'padi'
? mansi osma 'padi'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud vene mrd ázunik 'veerandliitrine viinapudel' (← asunik). Vt ka asi, asima, selmet.

ask : asa : aska 'nõidus, lumm'; mrd 'nõid'
On oletatud, et tüve vaste on mokša aksǝms 'ära needma, sajatama; ära nõiduma v võluma, lummama', eeldusel, et eesti keeles on häälikud kohad vahetanud.

askel : askli : asklit '(asja)toimetus'
askeldama, äkseldama
soome askel 'samm, aste'
Aunuse karjala askel 'samm, aste'
ersa eśkeľks 'samm, aste'
mokša aśkǝlks, äśkǝľks 'samm, aste'
mari oškə̑l 'samm, aste'
udmurdi van srmt utśki̮l 'samm, aste'
komi vośkov 'samm'
mansi ūsil 'samm, aste'
sölkupi āsel- 'üle astuma'
Uurali tüvi. äkseldama on eesvokaalne tüvevariant, kus häälikud on kohad vahetanud. Vt ka astuma.

avama : avada : avan 'lahti tegema, läbitavaks tegema; käiku, kasutusse andma; lahti mõtestama'
avar
liivi ovātõ 'avada, lahti teha'
vadja avata 'avada, lahti teha'
soome avata 'avada, lahti teha'
isuri avada 'avada, lahti teha'
Aunuse karjala avata 'avada, lahti teha'
lüüdi avaitta 'avada, lahti teha'
vepsa avaita 'avada, lahti teha'
? ersa aŋkśema 'jääauk, lahvandus'
? mokša ańćəma 'jääauk, lahvandus'
handi eŋk- 'lahti tegema, lahti võtma; riidest lahti võtma'
mansi āŋχwi '(nööpe) lahti tegema; riidest lahti võtma; nülgima'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et sama tüvi on sõnas auk. Kirjakeelde on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud tuletised avardama soome avartaa 'avardada, suurendada, laiendada', avarduma soome avartua 'avarduda, suureneda, laieneda'. Eesti keelest võib olla laenatud vadja avaro 'avar'. Vt ka abi-2, ahvatlema, au.

edasi 'enda ees olevas suunas; liikumise pärisuunas; ajas kaugemale; jätkuvalt, endist viisi'
soome etä- 'kaug-'
isuri etää, edähitee 'kaugele'
Aunuse karjala edeh 'vastu, edasi'
lüüdi edahan 'kaugel'
vepsa edahaks 'kaugele'
? mokša ičkəźä 'kaugel'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Võib ka olla sama mis esi.

eha : eha : eha 'õhtutaeva puna'
soome ehtä 'õhtune koosviibimine, öised istjatsed; õhtu'
Aunuse karjala ehtü 'õhtu'
lüüdi eht 'õhtu'
vepsa eht 'õhtu'
Võib olla sama tüvi mis sõnas õhtu. Võib olla kujunenud tüve nõrga astme vormidest, < *ehδä-. Teise seisukoha järgi võivad tüve vasted olla hoopis ersa ežems 'soojenema', ežďems 'soojendama', mokša ežǝms 'soojendama; soojenema, kuumenema', ežďǝms 'kuumutama, soojendama'.

ei (eitussõna)
eba-,ebalema,ega,eks,ära1
liivi äb (eitustegusõna kindla kõneviisi oleviku ains 1P ja 3P, mitm 1P ja 3P), äd (ains 2P), alā (käskiv kõneviis)
vadja en, et, ep, emmä, että, evät (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), elä, elkoo, elkääm, elkaa, elkoo (käskiv kõneviis)
soome en, et, ei, emme, ette, eivät (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), älä, älköön, älkäämme, älkää, älkööt (käskiv kõneviis)
isuri en, ed, ei, emmä, että, eväd (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), elä, elkää (käskiv kõneviis)
Aunuse karjala en, et, ei, emmo, etto, ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), äľä, äľgäh, äľgiä, äľgiättö (käskiv kõneviis)
lüüdi en, ed, ei, emme ~ emmo, ette ~ etto, ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), ela ~ elä ~ älä, elgai ~ algah ~ älgäh, algam, elgad ~ algad, älgädäh (käskiv kõneviis)
vepsa en, ed, ii̯ ~ ei, eme͔i, ete͔i, ii̯ ~ ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), ala, oug(a)ha, ougam, ougat, oug(a)ha (käskiv kõneviis)
saami i- (eitustegusõna tüvi), eahpe- 'eba-'
ersa e-, i- (eitustegusõna tüved)
mokša e-, i- (eitustegusõna tüved)
mari i-, ə̑- (eitustegusõna tüved)
udmurdi u-, e̮- (eitustegusõna tüved)
komi o-, e- (eitustegusõna tüved)
neenetsi ńi- (eitustegusõna tüvi)
eenetsi ńi- (eitustegusõna tüvi), i- (eitustegusõna tüvi käskivas kõneviisis)
nganassaani ńi- (eitustegusõna tüvi)
sölkupi i̮- (eitustegusõna tüvi käskivas kõneviisis)
kamassi e-, i- (eitustegusõna tüved), ei 'ei'
matori i- (eitustegusõna tüvi)
Uurali tüvi. Arvatakse, et sugulaskeeltes esinev tagavokaalne eitustegusõna tüvi, mille vasted on nt ersa a-, mokša a-, handi ă-, mansi a-, ā-, on selle tüve variant. Samalaadseid eitustegusõna tüvesid on ka teistes keeltes, nt jukagiiri o-, e-, mongoli e-, evengi ä-. Eesti kirjakeeles on üldistunud üks endise eitustegusõna vorm, ei, tõenäoliselt < *ejä, mis vastab tänapäeva tegijanimedele. Seda on peetud ka vanaks minevikuvormiks. eba- on eitustegusõna oleviku kesksõna. Sõnas eks on vanad liited *-ko ja *-s. Kirjakeele eba-liitelistes sõnades, nt ebamäärane, ebakoht, ebamugav, on eeskujuks olnud soome keel, vrd soome epämääräinen, epäkohta, epämukava. Käskiva kõneviisi vorm ära1 on segunenud määrsõnaga ära2, era-. Vt ka ehk, eirama, eisik, eksima, kaheksa, pole, teps, üheksa.

enam 'rohkem; sellest peale, edaspidi (eitavas lauses)'
liivi jennõ 'palju', jembit, jemīņ 'rohkem'
vadja enäpi 'rohkem; enamasti'
soome enä 'suur; palju'
isuri enämbi 'enam'
Aunuse karjala enäm, enämbi 'enam, rohkem'
lüüdi eńämb(i) 'enam, rohkem'
vepsa enamb 'enam, rohkem'
saami eatnagat (mitm) 'paljud', eatnat 'palju, rohkesti; paljud, palju', eanet 'enam, rohkem; mitu, mitmed'
ersa ińe 'suur'
mokša ińä 'suur'
idahandi eṇə, ä̆ṇə 'paks'
mansi janiγ 'suur'
? nganassaani aniʔe 'suur'
Soome-ugri või uurali tüvi. Eesti sõna on keskvõrdevorm vanast omadussõnast, mis tähendas 'suur'. Vt ka onu.

enese : ennast (nimetav puudub; enesekohane asesõna)
enda
liivi eņtš 'oma, enda'
vadja hä(ä)n 'tema'
soome hän 'tema'
isuri hää 'tema; see'
Aunuse karjala häi 'tema'
lüüdi hän 'tema; see'
vepsa hän 'tema'
saami son 'tema'
ersa son 'tema'
mokša son 'tema'
udmurdi so 'tema; see, too'
komi si̮, sije̮ 'tema; see, too'
handi luw 'tema'
mansi taw 'tema'
ungari ő 'tema', ön 'Teie'
Soome-ugri tüvi. Eesti sõnad lähtuvad eri käändevormidest, neis on jälgi 3. isiku omastusliitest: enese < *henensäk, enda < *hentä. Vastetes on reeglipäratuid arenguid, ka läänemeresoome keelte sõnaalguline h on reeglipäratu. Vt ka ise.

et (sidesõna)
vadja että, etti, et 'et, selleks et'
soome että 'et'
isuri et, jed 'et'
karjala etta, et 'et'
ersa mrd eńe 'need', eťe 'see'
mokša esa 'seal', esta 'siis'
udmurdi van srmt eče 'selline'
komi eta 'see', esije̮ 'too'
handi ǐn 'nüüd'
mansi 'nüüd'
ungari ez 'see', itt 'siin', ide 'siia'
eenetsi eke, eki 'see'
kamassi īdᵊ 'too seal, see siin'
Uurali tüvi. Läänemeresoome vasted on tõenäoliselt tüvisõna vana käändevorm või tuletis, kaugemate sugulaskeelte vastetes on mitmesuguseid liiteid. Vt ka ehk, emb-, enne, ennäe, iga1, selmet.

hahk : haha : hahka 'tuhkjashall, hall; veelind (Somateria)'
liivi ōgi 'hall'
soome haahka 'hahk'
Aunuse karjala huahkoi 'hallikarvaline lammas'
lüüdi huahk(e͔) 'hall (eriti lamba ja villa kohta)'
vepsa hahk 'hall'
? ersa ašo 'valge'
? mokša akša 'valge; valevus; kae'
? mari ošo 'valge'
? lõunahandi 'valge savi; kriit'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi.

hakkama : hakata : hakkan 'mingi tegevuse juurde asuma, alustama'
liivi akkõ 'püüda, haarata'
vadja hakata 'raiuda, lõhkuda; peksta'
soome hakata 'lüüa, peksta, taguda; toksida; raiuda; hakkida'
Aunuse karjala hakata 'raiuda; koputada, kopsida'
? ersa čakams 'taguma, koputama, kopsima', čukams 'raiuma; koputama, kopsima'
? mokša čakams 'taguma, koputama, kopsima'
? udmurdi šukki̮ni̮ 'lööma'
? komi čukni̮ 'sattuma; sobima'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vadja vaste on ilmselt soome laen. Eesti tüve on peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on leedu šokti 'hüppama; tantsima'; mrd 'algama, alustama' ja läti sākt 'algama, alustama' (samast balti tüvest võib olla laenatud ka nakkama). Läänemeresoome tüve või ainult soome, karjala ja vadja vastet on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χakkōjan-, mille vasted on alamsaksa hacken 'lõhkuma, raiuma', vanainglise haccian 'lõhkuma, raiuma'. Vt ka agar ja agu.

hapu : hapu : haput 'maitselt jõhvikatele, sidrunitele, äädikale vms iseloomulik'
liivi appõn 'hapu'
vadja apoo 'hapu; hapendatud'
soome hapan 'hapu; hapnenud; happeline'
isuri haban 'hapu; hapnenud'
Aunuse karjala hapannuh 'mäda'; hapata 'mädaneda, kõduneda; hapuks minna'
lüüdi hapata 'mädaneda; hapneda; halvaks minna'
vepsa hapata 'mädaneda; hapneda'
ersa čapamo 'hapusus; hapu'
mokša šapama 'hapu; kibe, mõru'
mari šopo 'hapu'
? handi šŭw 'juuretis'
? mansi sāwi- 'hapuks minema'
? ungari savanyú 'hapu'
Läänemeresoome-volga või soome-ugri tüvi.

hiir1 : hiire : hiirt 'väike, saleda keha ja pika sabaga näriline (Mus)'
hiir2
liivi īr 'hiir'
vadja iiri 'hiir; rott'
soome hiiri 'hiir'
isuri hiiri 'hiir'
Aunuse karjala hiiri 'hiir'
lüüdi hiiŕ(i) 'hiir'
vepsa hiŕ 'hiir'
ersa čejeŕ 'hiir'
mokša šejər 'hiir'
udmurdi ši̮r 'hiir'
komi ši̮r 'hiir'
handi leŋkər 'hiir'
mansi taŋkər 'hiir'
ungari egér 'hiir'
Soome-ugri tüvi. Lähedasi hiire jt sarnaste näriliste nimetusi on ka mitmetes turgi ja tunguusi keeltes, nt tatari sui̮r 'ümiseja', nanai singgere 'hiir; rott' ja evengi singerēkēn 'hiir; rott'. hiir2 'hall' on vana *oi-liitega tuletis. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hūr 'hiir'.

hubane : hubase : hubast 'mugav, õdus'
liivi obāz, obbi 'hiline'
soome hupa 'kergesti kuluv; pillav, raiskav; lõbus, lustlik'; hupainen, hupaisa 'lõbus, lustlik'
isuri huba 'kehv, nõrk; kergesti kuluv'
Aunuse karjala huba 'väike; kitsas'
lüüdi huba 'väike'; hubeta 'väheneda, kahaneda'
vepsa huba 'halb, paha'; hubeta 'väheneda; kõhnuda; õheneda'
ersa čova 'õhuke; peen; peenike, sale'
mokša šuvańä 'õhuke; peen; peenike, sale'
ungari sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv'
Soome-ugri tüvi. Vt ka huvi ja oblikas.

hüppama : hüpata : hüppan 'tugipunktist lahtirebimise järel õhulennuga ümber paigutuma'
vadja üpätä 'hüpata', üppiä 'hüpata, hüpelda'
soome hypätä 'hüpata, karata; üles hüpata; alla hüpata; ringi joosta', hyppiä 'hüpelda, karelda; hüpata, karata'
isuri hüppiä 'hüpata, hüpelda'
Aunuse karjala hüppie 'hüpelda, karelda; ringi joosta', hüpätä 'hüpata, karata'
lüüdi hüppidä, hüpäitä 'hüpata, karata, püsti karata'
vepsa hüppida, hüpti 'hüpata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mokša jupaďəms 'välgatama; vilksama; lipsama'. On ka oletatud, et germaani laen, ← *χuppō(ja)n-, mille vasted on saksa hüpfen 'hüppama', alamsaksa huppen 'hüppama'.

hüva : hüva : hüva 'hea'
hea, hästi, hää, hüüs
liivi jõvā 'hea'
vadja üvä 'hea'
soome hyvä 'hea'
isuri hüvä 'hea'
Aunuse karjala hüvä 'hea'
lüüdi hüvä 'hea'
vepsa hüvä 'hea; hästi'
? saami savvot 'paraneda, armistuda (haava kohta)'
ersa čiv 'hea, korralik, auväärne'
mokša čiva 'hea, korralik, auväärne'
? mäemari šu 'tervis; terve'
? udmurdi šońer 'õige, täpne; õiglane'
? komi šań 'hea; viisakas'
? ungari ig- sõnas igen 'jah'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Mari ja teiste kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad häälikuliselt ja tähendusliku erinevuse tõttu. Sõnades hää, hüüs on vokaalide vahelt v kadunud (< *hüvä, *hüvüs) ning täishäälikud koondunud pikaks vokaaliks, hea lähtub kirjakeeles erandlikult murdevariandist, kus ää > ea. Vt ka hüvitama.

ihu : ihu : ihu 'inimese keha või selle mingi piirkond, eriti lihaosa v välispind'
vadja iho 'ihu, keha'
soome iho 'nahk; ihunahk'
isuri iho 'nahk'
Aunuse karjala iho 'nägu; välimus; põsk'
lüüdi ihot (mitm) 'nägu; nahk'
saami assi 'nahaaluskude'
? ersa jožo 'pind'
? mokša joža 'nahk'
? mäemari juž- liitsõnas južwǝt 'higi; vesivilli vedelik'
komi 'pind, pealmine kiht; välimine kiht v külg'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome sõna on tuletis tüvest iha.

ihuma : ihuda : ihun 'millegi vastu hõõrumisega teritama'
liivi uvvõ 'ihuda'
vadja ihua 'ihuda, teritada'
soome hioa 'ihuda, teritada; lihvida'
isuri hiuttaa 'ihuda, teritada; viilida'
Aunuse karjala hivuo 'ihuda, teritada'
lüüdi hivoda 'ihuda, teritada'
vepsa hijoda 'ihuda, teritada'
saami sadjit 'ihuda, teritada'
ersa čovams 'ihuma, teritama'
mokša šovams 'ihuma, teritama; hõõruma'
mari šumaš 'ihuma, teritama'
Läänemeresoome-volga tüvi.

inimene : inimese : inimest 'mõtlemis- ning kõnevõimeline ühiskondlik olend (Homo sapiens)'
vadja inehmiin 'inimene'
soome ihminen, van inhiminen 'inimene'
isuri ihmiin, inhimin, inmiin, inmihiin 'inimene'
Aunuse karjala ińehmine 'naine'
lüüdi inahmoi 'naine'
vepsa inehmoi 'laiskvorst; kohmard, käpard'
ersa inže 'külaline, võõras'
mokša ińži 'külaline, võõras'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On peetud ka vanaks tuletiseks tüvest ime. Veel on arvatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *ǵn̥h1-(e-), *ǵn̥h1-(o-), mille vasted on nt ladina genius 'geenius, kaitsevaim; hing', vanakreeka génos ja vanaindia jās 'järeltulija'.

isa : isa : isa 'meessoost vanem'
issand, issi
vadja isä 'isa'
soome isä 'isa'
isuri isä 'isa'
Aunuse karjala ižä, ižoi 'isa; isasloom'
lüüdi iža 'isa; isasloom'
vepsa iža 'isasloom'
saami áhčči 'isa'
? mokša oćä 'isa vanem vend'
mari iza 'vanem vend; isa noorem vend'
mansi ǟś 'ema isa'
ungari ős 'esiisa; ürgne'; van 'isa; vanaisa'
neenetsi ńíśa 'isa'
eenetsi eśi 'isa'
nganassaani ďesi̮ 'isa'
sölkupi e̮sә 'isa', äsämә 'minu isa'
Uurali tüvi. issand on tuletise isand variant, mis võib olla tekkinud vana kirjaviisi põhjal. Vt ka noorsand.

ise : enese ~ enda : ennast ~ end (rõhutab, tõstab esile (vahel juurdemõeldava) põhisõnaga väljendatut) 'just see'; (määrsõnana) 'ilma abita, omal jõul'; (käändumatu omadussõnana) 'erinev, teistsugune'
isik
liivi īž 'ise'
vadja ize 'ise'
soome itse 'ise'
isuri itse 'ise'
Aunuse karjala iče 'ise; inimene'
lüüdi iťš́e 'ise; inimene'
saami (j)ieš 'ise'
ersa 'oma; ise'
mokša 'oma; ise'
mari š- sõnas ške 'ise'
udmurdi ač́- 'ise'
komi ać- 'ise'
lõunahandi is 'hingevari'
mansi is 'inimese vari'
? ungari mrd iz, isz 'igemehaigus; vähk'
Soome-ugri tüvi. Eesti keeles on asesõna vormistik segunenud enese tüvega. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka jukagiiri eiďi 'hea vaim'. Vt ka eisik.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur