[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

mihuke : mihukese : mihukest kõnek 'missugune' misuke

mirgel : mirgli : mirglit kõnek 'looduslik abrasiiv, mida kasutatakse ihumis- ja lihvimisvahendite valmistamiseks ning poleerimiseks' smirgel

mürkel : mürkli : mürklit 'pruuni v kollase kärjelise kübaraga söödav kottseen (Morchella)'
○ murkel
← alamsaksa morke, murk, murchel 'mürkel'

pähkel : pähkli : pähklit 'kõva kestaga üheseemneline sulgvili (eriti sarapuul), selle söödav seeme; mingi muu kõvakestaline söödav vili v seeme'; mrd 'tõru'
● liivi pē’gõz 'pähkel'
vadja pähtšenä, pähtšänä '(sarapuu)pähkel', pähtšinä '(sarapuu)pähkel; sarapuu'
soome pähkinä 'pähkel'
isuri päähkänä 'pähkel'
ersa pešťe 'pähkel'
mokša päšťä 'pähkel'
mari pükš 'pähkel'
udmurdi paš- liitsõnas paš-pu 'pähklipuu'
? komi paškan '(kibuvitsa)mari'
Läänemeresoome-permi tüvi. Komi vaste on ebakindel tähenduse tõttu.

rihvel : rihvli : rihvlit 'väike korrapärast mustrit moodustav terav vagu, soon mingil pinnal'
← saksa Riffel 'rihveldus; raats, lina(sugemis)hari'
Ka samatüveline tegusõna rihveldama on tõenäoliselt saksa keelest laenatud, ← saksa riffeln 'lina sugema; rihveldama'.

sihker : sihkri : sihkrit kõnek 'selge, klaar; kindel'
← saksa sicher 'kindel, ohutu; usaldatav; julge'

sirkel : sirkli : sirklit 'kaheharuline riist ringjoonte ja kaarte joonestamiseks, lõikude mõõtmiseks jms'
← saksa Zirkel 'sirkel; ring'
Samatüveline tegusõna sirgeldama võib olla samuti laenatud, ← saksa zirkeln '(sirkliga) mõõtma; välja nuputama; ringi, sõõri joonistama'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina circulus 'ring, sõõr, ringjoon'.

tihke : tihke : tihket 'tihedasti koosseisev, struktuurilt, koostiselt, konsistentsilt tihe; raske, tugev' tihe

vikkel : vikli : viklit 'varrastel vaheldumisi kududes saadud reljeefse v pitsilise pinnaga kiri'
← saksa Zwickel 'vikkel'

vinkel : vinkli : vinklit '(täis)nurk'; kõnek 'nurklaud'
← saksa Winkel 'nurk; nurklaud; nurgake, sopp'