[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

aas2 : aasa : aasa 'rohumaa, niit'
● ? udmurdi aź- liitsõnas aźdor 'metsatu ala'
? komi mrd aʒ́ 'luht, lamm'
? ungari aszó 'org, madal ala, jõgi, oja'
Võib olla soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis aas1: sõna on algselt tähendanud jõelooget, pärast aga on sama nimetuse saanud rohumaa jõekäärus.

auk : augu : auku 'ava pinnast, esemest vm läbi; süvend; tühik, lünk'
liivi ouk 'auk, süvend'
vadja aukko 'auk, avaus; õõs, süvend, lohk'
soome aukko 'auk; avaus; lünk, tühimik'
isuri aukku 'auk; avaus'
karjala aukko 'madal metsamaa; auk'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas avama.

kõrb1 : kõrve : kõrbe 'suur asustamata (soodega) metsaala'
kirderanniku korb
kõrb2
liivi Kūorbõd (kohanimi)
soome korpi 'laas, põlismets'
Aunuse karjala korbi 'paks kuusemets'
lüüdi koŕb 'paks kuusemets'
vepsa koŕb 'laas, põlismets'
Läänemeresoome tüvi. Piiblitõlkes kasutati sõna tähenduses 'inimtühi koht', sellest kujunes hiljem tähendus 'kuiv ja kuum maa'. Tänapäeva kirjakeeles on sõnal eri tähendustes erinevad muutevormid.

maismaa : maismaa : maismaad 'kuiv maa (vastandina veekogudele)'; kõnek 'mannermaa, mander'
?soome maisema 'maastik'
Sõna võib olla kirjakeelde toodud ka murretest, kus esineb maisemaa 'kuiv, kõrge maa; lage metsatu maa'. Soome sõna on tuletis tüvest maa.

mets : metsa : metsa 'maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades'
lõunaeesti mõts
balti *medja-
leedu medis 'puu'; mrd 'mets'
läti mežs 'mets, metsatukk'
liivi mõtsā 'mets'
vadja mettsä 'mets; mets(araie), (raie)palgid'
soome metsä 'mets'
isuri metsä 'mets'
Aunuse karjala meččü 'mets; puud, palgid; metsahaldjas; saatan'
lüüdi meťš́ 'mets; palgipuud; saatan'
vepsa mec 'mets; puit'
saami meahcci 'asustamata ala, kõnnumaa, ääremaa, mets'
On ka arvatud, et soome-ugri tüvi, mille vaste on lisaks ungari messze 'kaugel, kaugele, eemal, eemale; kauge'. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mätsnikk 'metsavaht' (← metsnik). Vt ka metsis.

nurk : nurga : nurka 'tasapinnalise kujundi v eseme kahe erisuunalise äärjoone v serva ühinemiskoht; ruumilise kujundi v eseme erisuunaliste tahkude ühinemiskoht; ehitise seinte ühinemiskoht; koht (elu)majas, ruum v selle osa; sopp, kant, kolgas'
liivi nūrka 'nurk'
vadja nurkka 'nurk; maatükk, metsatukk; neem; maanurk, kant'
soome nurkka 'nurk; sopp; kolgas, maanurk, kant'
isuri nurkka 'nurk; maanurk, kant'
karjala nurkka 'nurk'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Norke, Nurke 'palkehitise nurgaseotis; nurgaseotisse ühendamiseks palki tehtud süvend; nurk' ja eestirootsi nurk, nork, nårk, nörk 'nurk'.

puuk1 : puugi : puuki 'ämblikulaadne, kes imeb kärsa abil loomade ja inimeste verd (Ixodes)'
vadja puukki, puukko, puukkõ 'puuk'
soome mrd puukki, puukka, puukke, puukko 'puuk'
isuri puukki 'puuk'
On peetud tuletiseks puu tüvest. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bokk liitsõnades mätsa-bokk, mätse-bokk 'puuk' (← mets(a)puuk).

põder : põdra : põtra 'Euraasia ja Põhja-Ameerika metsaala suur pikkade jäsemete ja kõrge turjaga sõraline (Alces alces)'
?balti *bendra-
leedu bendras 'ühine; osanik, kaaslane'
läti biedrs 'kaaslane, sõber'
?balti *braidis
leedu briedis 'hirv, põder'
preisi braidis 'hirv, põder'
liivi ddõr(z) 'põder'
vadja põdra 'põder'
soome peura '(metsik) põhjapõder; hirv'
Aunuse karjala pedru 'hirv; põder'
lüüdi pedr 'hirv'
vepsa pedr 'hirv, põder'
Tüve ehitus viitab laenamisele. Esimese võimaliku laenuallika puhul ühendab tähendusi asjaolu, et loomi püüti koos ja saak oli ühine, balti keelte tähendused ei viita siiski otse looma(de)le. Teine laenuallikas on häälikuliselt kaheldav.

saar1 : saare : saart 'igast küljest veega ümbritsetud (mandrist väiksem) maismaa-ala'
liivi sōr 'kartulivagu, vao hari'
vadja saari 'saar'
soome saari 'saar'
isuri saari 'saar'
Aunuse karjala suari 'saar'
lüüdi suaŕ(i) 'saar'
vepsa saŕ 'saar; metsatukk'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd sāris, zāris 'saar'.

salu : salu : salu '(lehtpuurohke) metsatukk avamaastikus'
balti
leedu sala 'saar'
läti sala 'saar; soos olev kõrgendik, mägi, kühm'
soome salo 'kõnnumaa; metsaala; põlismets; suur metsane saar'
Aunuse karjala salo 'tihe mets, padrik'
lüüdi salo 'põlismets'
saami suolu 'saar; soo-, metsasaar'
Vt ka salk1.

vantsima : vantsida : vantsin 'aeglaselt, raskelt kõndima'
saami vázzit 'jalutama, kõndima'
mari βońč́aš 'üle minema, ületama'
udmurdi vi̮ži̮ni̮ 'ületama, üle minema'
komi vuǯni̮ 'ületama, üle minema, üle sõitma'
handi wu̯nš-, wu̯š- 'üle minema, üle sõitma'
mansi unsi- 'ületama, üle minema'
eenetsi bador- 'metsikuid põhjapõtru küttima'
sölkupi kuə̑nčal- 'ligi hiilima'
matori mandǝl- 'ligi hiilima'; mandəra 'hunt'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et variant samast tüvest mis sõnas vander.

väli : välja : välja 'tasane metsatu maa-ala; piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa; suurema pinna osa; pidev mateeria vorm'
välistama, väljas, väljendama
liivi vēļa 'hõre'
vadja väľľä 'väli'
soome väljä 'lai, lahe; avar, ruumikas; lõtv; hõre'
isuri väljä 'lai, lahe'
Aunuse karjala väľľü 'lai, lahe; avar; lõtv; vabadus, voli'
lüüdi väľľ(ü) 'lai, lahe'
vepsa väľ 'nõrk; lai, lahe; lõtv; lahja'
Läänemeresoome tüvi. Sõna on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on leedu valia 'tahe, voli'. Vt ka väle, välk, välmima, vältama ja välu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur